Tiit Vähi astub tagasi. Tuleb täna õhtul Strasbourg'ist ja ilmub Tallinna lennujaamas ajakirjanike ette, nägu rõõmus ja rõõsa. Ilmselt on ta vahepeal Mihkel Mutilt õppust võtnud, et naerul nägu ja vaimukas vastus võivad pressi ja avalikkuse sümpaatia tagada ka täbaras olukorras. Ta on valmis rääkima ENPA istungist ja enda kõnest, valmis rääkima Singapuristki, mis nädalapäevad tagasi kahetsusväärselt vähe tähelepanu pälvis. Muu seas annab peaminister teada oma tagasiastumisest. Umbes nii, et lähen siit nüüd Kadriorgu, viin presidendile paberi ära. Teebki nii, siis suundub oma vanalinna-kodusse, võtab naabrimees Olari Taaliga lõõgastuseks väikse napsi, räägib euro-asjadest ja õppimisvõimalustest Saksamaal.
Ajakirjanduse esindajad, vähemasti sellist käitumist hea tava kohaseks pidav Äripäev, oleksid kindlasti üsna keeletud. Euroopa õhk on Vähile hästi mõjunud, on vist esimene mõte, mis sellises olukorras pähe tuleb. Siis aga algaksid spekulatsioonid uue peaministri ümber ja selgub kurb tõsiasi, et õieti nagu polegi kedagi, kes seda ametit kohe üle võtta tahaks. Selgub, et keeletud on ka poliitikud.
Koonderakond on solvunud, sest nad oleksid tahtnud oma esimehe kohta enne sellist sammu mingi seisukoha võtta. Isamaaliit on juttu korteriskandaali mittepoliitilisest tagapõhjast nii sügavalt uskuma jäänud, et ei oska midagi öelda. Pealegi algasid isamaalaste ja parempoolsete poliitikute maiuspalad -- konsultatsioonid umbusalduse avaldamise võimalustest -- alles eile. Mõõdukad ei usu oma kõrvu, et tagasiastumine kui eetiline ja ilusaim lahendus ongi tõeks saanud. Rongist maha jäämise kartuses eile Tiit Vähile samuti tagasiastumisettepaneku teinud reformierakond haistab võimalust ja on valmis kohe kõigis konsultatsioonides osalema.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mida aga pole, on kohe va-litsema asuda võiv varikabinet, mis just selliseks puhuks oli kavas aegsasti kokku panna. Arengupartei on takerdunud sisemisse võimuvõitlusse, keskerakond ootab jne. Erakorralised riigikogu valimised? Vara veel...
Aga nimetagem asju õigete nimedega, nagu peaminister Tiit Vähi eilses Postimehes soovitab -- kõik see on pelk spekulatsioon.
Sealsamas Postimehes on peaminister, kes enda sõnade kohaselt ei tunne mingit vajadust peaministri toolist kümne küünega kinni hoida, väitnud, et tema selliste rünnakute ees taanduda ei kavatse. Vähi nimetab jaanuari viimaste nädalate Eesti ajakirjanduse meelisteemasid poliitiliseks aktsiooniks, mis lõpeks kohe, kui ta tagasi astuks. Teeks õige proovi, härra peaminister! Veaks kas või kihla, kas teie tagasiastumise järel jätab Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjon alustatu pooleli või mitte.
Äripäev on veendunud, et peaminister on oma isiku seekord üle tähtsustanud. Mõistagi on iga asi poliitiline, kui sellega on seotud poliitikud ja riigiametnikud.
Peaministri poolt kampaaniaks nimetatu eesmärk on anda eelmise koonderakondliku linnavalitsuse tegudele lisaks poliitilisele ka õiguslik ja majanduslik hinnang, usub toimetus. Sellele võiks omalt poolt kaasa aidata ka koonderakond ise.