Koolitus infarkti vastu

«See oli koolitus selle vastu, et sa 30.--35. eluaastal ei saaks infarkti,» lausub Rehemaa.

Rehemaa alustas nädal aega tagasi tööd Frankfurdis rahvusvahelises konsultatsioonifirmas, kus ta hakkab tegelema Ida-Euroopa projektidega. Tööpakkumise sai ta Hollandis Nijenrode ülikoolis magistriõpet sooritades.

«Nüüd, kui ma olen MBA programmi läbi teinud, on raske aru saada, kuidas ilma nende teadmisteta on üldse võimalik juhtida,» tunnistab varem Viru hotelli turundusjuhina töötanud Rehemaa.

Lenno Ruut lausub, et kui keegi ärijuhtimise magistriõppe ette võtab, oleks hea teada, kuhu ta välja jõuda tahab. «Mina seda ei teadnud,» kahetseb ta.

Kui Eestis kasutatakse magistri mõistet rohkem teaduskraadina, siis ärijuhtimise vallas peetakse selle all silmas eelkõige eluks ettevalmistamise teadust, leiavad värsked magistrid.

Avatud Eesti fondi programmikoordinaator Kristjan Rebane tõdeb, et samal ajal, kui Ameerika kõrgkoolide stipendiumitele on väga suur konkurss, püsib jätkuvalt eelarvamus Budapesti õppima mineku suhtes, kuigi sealt saadav haridus on võrreldav Ameerika paremate ärikoolidega.

Eelmisel aastal konkureeris Sorose fondi MBA magistriõppele Budapesti kaks inimest, neist kumbki ei läbinud tasemetesti. Sellel aastal on Rebase sõnul huvi telefonikõnede põhjal suurem, kuid kandideerijate arv selgub alles märtsis.

Igal aastal annab Sorose fond Kesk- ja Ida-Euroopas Budapesti IMCsse õppima minekuks välja stipendiumit. Parimatel aastatel on Eestist Budapesti õppima pääsenud kuni kaks inimest, mis on Rebase sõnul rahvaarvu arvestades küllalt suur protsent.

Budapestis on Kesk- ja Ida-Euroopast pärit õpilastel stipendiumi suurus 14 000 USA dollarit õppeaastas, millele lisanduvad fondi kinnimakstavad igakuised elamiskulud. Ameerikasse õppima minekul on Rebase sõnul õppimiskulud umbes samas suurusjärgus, kuid elamiskulud kaks korda suuremad.