Baltika Kaubanduse ASi tegevdirektor Mart Raik leidis, et tarbijad hindavad inertsist Eesti rõivaid madalalt. «Tarbija ei ole veel harjunud, et ka kodumaine toodang võib võrdväärselt välismaal toodetavaga konkureerida,» ütles Raik.
Tema sõnul on tarbijate arvamus, et Eesti tooted on liiga kallid, tingitud sellest, et tarbija ostab hinda. «Toote kvaliteet on praegu tarbija jaoks alles seitsmendal-kaheksandal kohal,» lisas Raik.
Emori andmetel ostavad Eesti elanikud 37 protsenti rõivastest rõivakauplustest, kolmandiku turult, 17 protsenti kantud rõivaste müügikohtadest ja kuus protsenti välismaalt. «Tundub, et turgude ja komisjonipoodide osakaal rõivaste müügikohana lähemal ajal oluliselt ei vähene,» ütles Raik.
Emori uuringu kohaselt võrdlevad pooled naised enne ostu sooritamist hindu, kümme protsenti ostab rõivaid hetkemeeleolu ajel. Meestest võrdleb hindu 40 protsenti ja 17 protsenti ostab rõivaid hetkemeeleolu põhjal.
Esta Kaal Emorist ütles, et mehed usaldavad rohkem kindlat kaubamärki ja tavatsevad osta rõivaid esinduslikematest kauplustest ja kaubamajadest.
Eelmisel aastal kulutas statistikaameti andmetel üks pereliige Eestis kuus keskmiselt 93 krooni garderoobikaupadele.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.