Eesti koostöö Ukrainaga tiheneb

Eesti ja Ukraina kaubavahetus on pärast vabakaubanduslepingu jõustumist kiiresti suurenenud. Eesti eksport Ukrainasse suurenes 160 protsenti ja moodustas koguekspordist viis protsenti, import Ukrainast suurenes kolm korda ja moodustas 1,6 protsenti Eesti koguimpordist. Ukraina oli Eesti väliskaubanduspartnerite hulgas eelmisel aastal üheksandal kohal.

«Eesti turg pakub Ukraina ärimeestele huvi ja Ukraina turg ka eestlastele,» kinnitas Ukraina saatkonna esimene sekretär Jevgeni Gerassimov. «Siiski loodab Ukraina valitsus, et see koostöö jõuab kaubanduse tasemelt ka vastastikuste investeeringuteni ja ühise majandusalase koostööni, eriti masinatööstuse osas,» lisas ta.

Suurematest Eesti ettevõtetest tegutsevad Ukrainas AS Paulig Baltic, RE Eesti Kütus, AS Kalev, mitmed piima- ja mööblitootjad.

«Kalev plaanib omandada ühe osa Ukraina kommivabrikust, et hakata kohapeal tootma maiustusi, samasugused plaanid on ka piimatootjatel,» rääkis Eesti majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna juhataja Tiit Reimann. «Praegu on Eesti ja Ukraina vahelises kaubavahetuses summad veel väikesed, kuid meile on oluline, et see bilanss on positiivne. Ukrainasse pürivad need ettevõtted, kellele jääb Eesti turg väikeseks.»

«Ukrainlaste ostujõud pidevalt paraneb ja Eesti ettevõtetel on seal suur tulevik,» leidis Reimann.

Eesti ja Ukraina parafeerisid reedel sotsiaalkindlustusleppe ja sertifitseerimistööde vastastikuse tunnustamise lepingu. Viimane neist avab eksportijatele tee kauba kiireks liikumiseks riikide vahel.

Lepingutele kirjutatakse alla peaminister Tiit Vähi Ukraina-visiidi ajal veebruaris.