Unistus Vene Hongkongist

Esimese vabatsooni loomise katse nurjas president Boriss Jeltsini 6. märtsil 1995 allkirjastatud dokument, mis tühistas enklaavi privileegid põhjendusega, et kõigis Venemaa piirkondades peavad kehtima ühesugused tingimused. Ekspordi- ja impordilepingutele tõmmati kriips peale, tööstuse varustamine toorainega kuivas kokku, importkaupade hinnad tõusid 25 protsenti ning elatustase langes järsult.

Aasta tagasi allkirjastas Jeltsin uue dokumendi, mis taastas Kaliningradi vabakaubandustsooni staatuse. Kaliningradis valmistatud kaubad on eksportimisel teistesse riikidesse vabastatud tollimaksust ning muudest maksudest. Maksuvabastus kehtib ka Kaliningradi imporditavate kaupade suhtes. Välismaised kaubad, mis töödeldakse kohapeal, on edasitoimetamisel Venemaale samuti tollivabad tingimusel, et kauba väärtus tõuseb ümbertöötamise tulemusel 15--30 protsenti. Kui uut väärtust ei lisandu, jäävad tollid edasitoimetamisel kehtima.

«Meil on unikaalne võimalus olla sillapeaks ning transiitriigiks Venemaa turule. Edaspidi kavandame vabatsooni loomist ka finantsteenustele, mis meelitaksid siia välismaised panku,» ütles Gourova.

Tänaseks on Kaliningradis loodud 1350 ühisettevõtet, Põhjala maadest on seni aktiivseimad olnud rootslased.

«Peterburi on korrumpeerunud, ebakindel ning Kaliningradiga võrreldes kallis linn. Seepärast toome oma Venemaale minevad kaubad Peterburi asemel siia. Meie firma pealt üksi teenib linn aastas 100 miljonit. Kui kohalikud võimud osa väliskapitalist infrastruktuuri investeeriksid, oleks piirkonnal suur tulevik,» ütles üks Rootsi laevaomanik, kes tegeleb transiitkaubaveoga Venemaale. DN