12. märts 1997
Jaga lugu:

Euroopa ei saa Türgit eirata

Kahtlemata tuleb Türgil Euroopa Liitu pääsemiseks riigis inimõiguste osas valitsevat olukorda parandada. Kuid samal ajal on Türgil õigus küsida, kas tagab see, kui mässulised kindralid kontrolli all hoitakse, sõda Kurdi separatistidega lõpetatakse ning tehakse lõpp piinamistele, neile kindla pääsu Euroopa Liitu.

Paljud lääne-eurooplased, nagu nende liidrid läinud nädalal selgesti mõista andsid, ei kavatsegi Türgit oma klubisse vastu võtta. Nende jaoks on türklased liiga vaesed, neid on liiga palju ning nad on moslemid. Lisaks sellele, et taoline seisukoht on eelarvamuslik, on see ka lühinägelik.

Lääne-Euroopale on vaja stabiilset riiki Euroopa, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida ristumiskohas. Tal on vaja näidet islamiusulisest demokraatiast, kes annaks eeskuju teistele Araabia riikidele. Ning varsti on käes päev, mil on vaja Türgi heakskiitu NATO laienemise plaanidele. Türgi võib sellest keelduda, kui Euroopa Liit ning eelkõige Kreeka oma tõrjuvat hoiakut türgi suhtes ei muuda.

Kreeka blokeerib Euroopa Liidu tolliliidu lepingus Türgile lubatud abi. Saamas takistab Kreeka Küprose vastuvõtmist Euroopa Liitu, kui liit peaks otsustama selles osas Küprosel elava Türgi kogukonna arvamust küsida.

Halvim võimalik lahendus oleks Türgi veto NATO laienemisele, mida on ajendanud Kreeka järeleandmatus Küprose vastuvõtmise osas Euroopa Liidu liikmeks. See võib omakorda ajendada Kreekat vetostama Kesk- ja Ida-Euroopa riikide taotlusi liiduga ühinemiseks.

Tänaseks on sellest möödunud juba enam 30 aastat, kui Euroopa Liit lubas Türgi ühel päeval liikmeks võtta. Nüüd on aeg lubadust uuendada ning anda Türgile täpsed juhised selle kohta, mida tuleb teha, et määratluse «ühel päeval» võiks asendada konkreetse tähtajaga. ©THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997

Jaga lugu:
Hetkel kuum