18. märts 1997
Jaga lugu:

Riigikogu reageeris Oru sündroomile

20 protsenti erastamisest laekuvast rahast läheb valitsuse omandireformi reservfondi ja selle kasutamine on seadusega ette kirjutatud. Erinevalt varasemast võib valitsus edaspidi oma otsusega kasutada omandireformi reservfondi tööhõivega seotud probleemide lahendamiseks.

Mõõdukate liige Liia Hänni ütles, et mõõdukad soovisid esialgses eelnõus fikseerida protsendi, mis läheb reservfondi laekuvast summast tööhõivele. Majanduskomisjon selle ettepanekuga ei nõustunud.

Viidates Võhma ja Oru probleemidele ning kasvavale tööpuudusele tuleks Hänni sõnul taasluua tööhõive sihtkapital. «Kuigi valitsus räägib sotsiaalsest turumajandusest, jäävad sotsiaalsed probleemid kahetsusväärselt tahaplaanile,» ütles Hänni.

Endise erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse järgi, mis võeti vastu 1994. aastal, läks osa erastamisest laekuvast tulust tööhõive sihtkapitali. Kolme aasta jooksul kasutati sellest null senti, kinnitas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju.

Majandusminister Jaak Leimann on seisukohal, et Eestis tuleb luua tööhõive fond, mis tegutseks ettevõtjatelt laekuvate kindlustusmaksete alusel.

Eelmise aasta lõpus, kui riigikogu menetles pankrotiseadust, tegid mõõdukad sellise ettepaneku, kuid valitsus ei toetanud tööhõive sihtkapitali asutamist.

Olev Raju ütles, et ettevõtjate kindlustusmaksete põhjal tegutsevad fondid on maailmas levinud, aga ta ei kujuta ette, kuidas Eesti ettevõtjad sellega nõustuksid. «Lühiajaliselt on kasulik mitte maksta ja meie ettevõtjatest on 99,9 protsenti orienteeritud lühiajaliste otsuste tegemisele,» sõnas Raju.

ASi Pakterminal juhatuse esimees Aadu Luukas leidis, et ettevõtjad ei peaks moodustama ettevõtete riskifondi. Ta lausus, et iga ettevõtja suudab ise oma riske kindlustada tsiviliseeritult kindlustusfirmade kaudu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum