26 märts 1997

Mobiiltelefon suretab traaditelefoni varsti välja

Aasta lõpuks igasse külasse telefon. Ei, see ei ole lause ajalooraamatust, see on osa Eesti Telefoni käesoleva aasta äriplaanist. Praegu on Eestis umbes 550 küla, kus puudub telefonside muu maailmaga. Eesti Telefon loodab, et mõne kuu pärast on igas külas vähemalt üks telefon ja et telefoniprobleem lahendatakse lõplikult järgmise sajandi alguses.

Neli ja pool aastat monopolisti elu nautinud Eesti Telefon on lõpuks hakanud mõtlema ka telefonside parandamisele maapiirkondades ja Eesti äärealadel. Investeeringute meelitamine suuri kasumeid lubava kaugside kõrval ka vähemtulusa kohaliku sidevõrgu rajamisse oligi just üks peamisi põhjusi, miks riik otsustas telekommunikatsioonituru arendamiseks 1992. aastal sõlmida kontsessioonilepingu.

Toimetuse arvates on aga Eesti Telefon oma investeerimisplaanidega ajale jalgu jäänud. Iga päevaga suurenev mobiiltelefoni omanike arv annab tunnistust sellest, et traaditelefoni aeg on ümber saamas. Paljud maapiirkondades tegutsevad ettevõtjad pole jõudnud ära oodata seda aega, millal Eesti Telefon oma liinidega lõpuks nende õuele jõuab, ja sellepärast on nad soetanud mobiiltelefoni. Kindlasti järgivad seda eeskuju varsti ka teised, sest lisaks mugavusele on mobiilside tariifid võrreldes traatsidega märgatavalt stabiilsemad.

Kui võrrelda telefonsidet viis aastat tagasi ja praegu, siis peab tunnistama, et kontsessioonilepingu sõlmimine oli telefon- ja arvutiside arengule kasulik. Kasulik on see kahtlemata ka Eesti Telefoni välisosanikele, kes eksminister Endel Lippmaa sõnul pumpavad igal aastal Eestist välja paarsada miljonit krooni.

Traaditelefoni omanikke on Eestis 440 000 ja mobiiltelefoni omanikke 60 000. Traaditelefoni omanike arv peaks aasta lõpuks suurenema viieteist tuhande ja mobiiltelefoni omanike arv kolmekümne tuhande inimese võrra. Mobiiltelefoni omanike arvu suurendamisele aitab kaasa ka Eesti Telefon, kes kavatseb muuta oma hinnapoliitikat. Praegu kaetakse kaugekõnedest saadava kasumi arvel kohalike kõnede kahjum.

Eesti Telefoni juhid on aga teatanud, et iga teenus peab hakkama ennast ise ära tasuma, mis teiste sõnadega tähendab kohalike kõnede tariifide tõusu.

Esialgsete prognooside ko-haselt kasvab kohalike kõnede hind lähema kolme aasta jooksul kolm korda ja riigisiseste kõnede hind 20 protsenti. Äriklientide digitaaltelefoni kuutasu on järgmise aasta alguseks kasvanud samuti umbes paarkümmend protsenti, eraisikust telefoniomanike kuumaks aga ligi kaks korda.

Kui tuttava või äripartneriga läbi õhu rääkimine muutub peale mugavuse ka odavamaks, siis on ainult aja küsimus, et traaditelefonid vahetatakse mobiiltelefonide vastu.

Muidugi ei kao telefoniliine eeldavad telefonid täielikult Eestimaa pinnalt. Kindlasti jääb osa neid muuseumitesse, kuid sinnagi mitte selleks, et nendega rääkida, vaid selleks, et järeltulevad põlved saaksid neid vaadata.

Hetkel kuum