Kaaristu elustab väetiseäri

«Praegu käib Maardus tootmise jätkamise vormistamine ja nädala jooksul on kõik korraldatud,» lausus Kaaristu.

Põhja-Eesti Panga laenud ja väetisetootmise üle võtnud Ühispanga laenuosakonna juhataja Andrus Kimber ütles, et praegu on veel vara öelda, kas laenu katteks müüakse maha väetisetehas või hakatakse seal väetist müüma.

«Kõik selgub siis, kui leitakse ostja kas väetisetehasele või väetisele. Praegu tegelevad nii Kaaristu kui ka panga inimesed ostja leidmisega,» rääkis Kimber. Tema sõnul selgub väetisetehase projekti saatus lähema poole aasta jooksul.

Kimberi ütlusel on väetiseäri Ühispanga jaoks nii uus asi, et väetise tootmise tasuvust on raske hinnata. «Kui turud avanevad, võib see päris hea projekt olla,» kommenteeris ta.

Kimberi sõnul on Kaaristu ligi 37 miljoni krooni suuruse laenu tagasimaksmine jaotatud graafikus proportsionaalselt kolme aasta peale. See teeb tagasimakstavaks summaks üks miljon krooni kuus.

Forekspanga finantsdirektori Raivo Eriku sõnul võib Kaaristul tekkida edaspidi raskusi uute laenude võtmisel, kuna tal on ühe ebaõnnestunud projekti tõttu märk küljes. Samas lisas Erik, et igaüks õpib vigadest ja Kaaristul võivad järgmised äriprojektid õnnestuda.

PEPi ja Ühispanga ühinemiskokkuleppe järgi kattis riik ligi 80 miljoni kroonisest Irise võlakohustusest PEPi ees 37 miljonit krooni. PEP loobus 20 miljoni kroonini ulatunud laenuintresside ülesvõtmisest, 13 miljonit laenust provisioneeriti panga kasumi arvel ja 9 miljonit on kaetud tagatistega.

Vaatamata laenusumma katmisele on Ühispank huvitatud laenu tagasisaamisest, kuna tagasi saadud summalt teenib pank 10 protsenti komisjonitasu, mille arvel suureneb panga kasum, ütles Kimber.

Viimati lubas Kaaristu väetist tootma hakata 1995. aasta lõpus, mil ta ütles, et väetisetootmisega läheb kõik ettekavatsetult ja lubas kohe laevatäied väetisega Biohumin teele saata.

Kaaristu sai Põhja-Eesti Pangast ligi 60 miljonit krooni laenu 1994. aasta kevadel, mil ta oli Tallinna linnavolikogu esimees.

Laenu tagasimaksmine Kaaristul aga ebaõnnestus, kuna esialgu planeeritud väetisemüük Saksa turule luhtus ja paremini ei läinud ka plaanidel müüa väetist Hiina turule.