Kui riigikogu või valitsus kehtestab pärast eelarve vastuvõtmist õigusakte, mille alusel vähenevad kohalike omavalitsuste tulud või suurenevad kulud, tuleb tekkinud vahe kompenseerida omavalitsustele riigieelarvest, tsiteeris Valtson seadust.
Rahandusministeeriumi kohalike eelarvete talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul pole riigil eriti rahalisi vahendeid, et katta kulutusi, kui elektrienergia hind tõuseb. «Elektrienergia hinna tõusmise puhul on tegemist tavalise hinnakujundusega. Arvan isiklikult, et tekkivat vahet kohalikele omavalitsustele ei kompenseerita,» ütles Tammearu.
Rahandusministeeriumi asekantsleri Tiit Saati sõnul ei kohusta keegi omavalitsusi elektrit senises mahus kasutama. Elektrit tuleb kokku hoida, lisas ta. Saati sõnul võiks niimoodi igaüks elektri hinna kompenseerimist nõuda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valtsoni sõnul vähendab elektrienergia hinna tõus oluliselt kohalike omavalitsuste tulusid. Meie eelarvetest läheb kuni kolmveerand koolide ja lasteaedade ülalpidamiseks, rääkis Valtson. «1997. a eelarvet kinnitades ei olnud selline kulude kasv planeeritud. Nüüd on lihtne öelda, et kulutage vähem ja saage ise hakkama,» ütles ta.
Narva linnapea Raivo Murdi sõnul puudutab elektri hinna tõus kõiki omavalitsusi ja raskendab nende olukorda. «Kui riigi eelarvest meile tekkivat vahet ei kompenseerita, tuleb haiglad kinni panna ja lapsi küünlavalgel õpetada,» ütles Murd.
Rahandusministeerium on kohtumisel omavalitsusjuhtidega seni väitnud, et elektrienergia hinna tõus ei lähe valla ja linna eelarve seaduse vastava paragrahvi alla.
Tiit Saat lubas möödunud nädalal toimunud kohtumisel kohalike omavalitsuste juhtidega meie seisukoha valitsusele edastada, rääkis Valtson.
Energiamüügi tariifide ja arvelduste osakonna juhataja Jüri Johannsoni sõnul võtavad vallad energiamüügist informatsiooni. Nad näevad hinnatõuse ette, kuid lihtsam on hiljem lärmi tõsta, märkis Johannson. Elektrienergia hinna tõstmine ei ole erandlik nähtus, kuigi seda arutatakse kõrgemal tasandil, lisas ta.
Omavalitsuste tulude vähenemise kompenseerimiseks lepiti Valtsoni sõnutsi eelmisel aastal ministritega kokku, et kehtestatakse mootorsõidukimaks. Maksust laekuva, planeeritult 200 mln kr eest saanuks omavalitsused teid ja tänavaid remontida.
«Nüüd on kuulda, et esialgsel kujul seadust vastu ei võetagi, sest see lööb teravalt maksumaksja rahakoti pihta,» ütles Valtson.
Valitsus kiitis mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu hiljuti heaks ja riigikogu rahanduskomisjoni teatel peab eelnõu lähiajal esimesele lugemisele minema.
Murdi sõnul halvendas kohalike omavalitsuste olukorda veel alampalga suurenemine 680 kroonilt 845 kroonile. «Kuigi alampalga suurenemine puudutab vähest hulka inimesi, mõjutab see eelarvet. Ka selle vahe peaks riik omavalitsustele kompenseerima,» lisas Murd.
Valtsoni sõnul planeeriti aasta algul haridusasutuste töötajaile 14% palgatõus. Alampalga suurenemist ei näinud keegi ette ja nüüd tõstab see madalapalgalistele tehtavaid kulusid, ütles Valtson.