Elamuehitus takerdub tehnovõrkudesse
Tallinnas on praegu ühe elaniku kohta ligikaudu 20 m² elamispinda, mis peaks elementaarse elamisvajaduse rahuldama. Arenenud riikidest jääb see aga tunduvalt maha.
60% Tallinna korteritest asub paneelmajades ja 15% amortiseerunud puumajades, seega on 3/4 kogu elamispinnast madala kvaliteediga või elamiskõlbmatu.
Viimastel aastatel on inimeste ostujõud suurenenud, kasvanud on pangahoiuste koguväärtus. Laenuturul pakutakse juba 20aastase tähtajaga laene, mis avardab tunduvalt uue kodu soetamise võimalusi.
Praegu on väikeelamute osakaal Tallinnas vaid 10%, lääneriikides aga vähemalt 20--30%.
Nõudlus uute, hiljemalt paar aastat tagasi valminud väikeeramute järele kasvab Tallinnas pidevalt. Uued eramud on ehitatud kvaliteetsetest materjalidest ning optimaalse suuruse (200--250 m²) ja planeeringuga. Vana maja ostes võib ümberehitusteks ja remondiks rohkem raha kuluda, kui uut maja ehitades.
Uue eramu ehitusmaksumus on keskmiselt ca 8000 kr/m². Uusehitiste turuväärtus on aga sageli ehitusmaksumusest madalam, kuna uus omanik ei pruugi jagada tellija maitset. Rohkem kui kaks miljonit krooni ei soovi praegu enamasti keegi ka uue maja eest maksta.
Ehituskulude maksumus sõltub palju ehitisi teenindavate kommunikatsioonide olemasolust. Kõrgema hinnaga on individuaalelamukrundid, millel on rohkem vajaliku võimsusega kommunikatsioone, eriti elekter ja kanalisatasioon.
Kui kanalisatsioon on näiteks vahetult krundiga piirneval tänaval, võib ruutmeetri ostu-müügihinnaks kujuneda kuni 400 kr või rohkemgi. Linna piires asuva maatüki, kus kogu infrastruktuur tuleb alles rajada, võib saada ka 20--40 kr/m².
Siiski müüakse näiteks Meriväljal ilma kommunikatsioonideta krunte 350--400 kr/m². Kui vastne maaomanik loodab, et sellega on maale tehtud kulutused lõppenud, siis eksib ta rängalt. Kommunikatsioonide väljaehitamiseks tuleb asjatundjate hinnangul m² hinnale lisada veel 100--400 kr.
Tallinna linna eelarvest pole infrastruktuuri rajamiseks vahendeid kavandatud. Arenenud riikides ehitab kommunikatsioonid valmis kohalik omavalitsus, meil jäetakse see kulu aga maaomanike või erainvestorite kanda. Samas maksab näiteks täiendav kanalisatsioonitoru Meriväljalt Piritale ligikaudu 10--12 mln kr.