Emissiooni korraldaja Hoiupanga Investeeringute ASi tegevdirektori Mart Mägi sõnul on erinevus märkijate arvu ja aktsionäride vahel tingitud suurest ülemärkimisest, mille tulemusena investorid, kes märkisid alla 380 aktsia, jäid neist ilma. 380 aktsia märkimine andis investorile emissioonist ühe aktsia. Ühe aktsia hind emissioonis oli 57 krooni.
ESSi aktsiate märkimisel kasutati varianti, kus enne märgitakse ja raha märgitud aktsiate eest tuleb tasuda hiljem.
«Paratamatult sellise meie valitud märkimis- ja maksmistüübi puhul märgitakse üle, sest investorid on ka eelmistest kordadest juba õppust võtnud. Kui tahad midagi saada, siis pead kõvasti üle märkima,» ütles Hoiupanga Investeeringute ASi esindaja Raul Hindov.
Uue emissiooni märkimine tingimusel, et raha ei pea kohe maksma, on Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Tõnu Peki sõnul kõige suurem finantsvõimendus, mida on võimalik saada. «See on nagu tasuta optsioon -- märgid aktsiad ära ja vaatad, kuidas asi edasi käitub. Siis otsustad, kas ostad ära või mitte. Kui peaks kohe raha alla panema, siis sellist ülemärkimist ei tuleks.»
Mägi lausus, et ta ei pea sellist märkimissüsteemi kõige paremaks ja edaspidi kavatseb Hoiupanga Investeeringud kasutada märkimisel depositooriumi süsteemi, kus aktsiate eest tuleb tasuda märkimisel.
Mart Mägi hinnangul peaks valdav enamik aktsiaid märkinutest need ka välja ostma. «Arvestades sellega, et märkijate hulgas on suured fondid ja pangad, kellel on tõepoolest aktsia vastu huvi, arvan, et aktsiad ostetakse välja,» lausus ta.
Mart Mägi sõnul peaks ESS aktsiaemissiooni ülemärkimine andma põhjust arvamuseks, et tulevikus saab aktsiaga kauplemine olema aktiivne.
HF Kapitali maakler Kaur Elviste ei prognoosinud ESSi aktsiale elavat järelturgu. «Lõpuks jõuab suurem osa kaubeldavatest aktsiatest suuromanike kätte, kes püüavad oma varandust suurendada,» ütles ta.
10 miljoni kroonise mahuga aktsiaemissioon moodustab 15 protsenti firma aktsiakapitalist. Börsile jõudmiseks peab vähemalt 25% aktsiatest kuuluma avalikkusele.
Mart Mägi sõnul on aktsia börsile viimine ESSi põhiomanike otsuse taga, millal saab kaubeldavaks vajalik 25 protsenti aktsiatest.
ESSi nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa, kellele seni kuulub 95,05% aktsiatest, ütles, et ilmselt müüvad börsile minekuks vajaminevad 10% aktsiatest ära senised omanikud. Börsi vabaturule peaks ESS Sõõrumaa prognoosil jõudma kahe kuuga.
Mägi lisas, et praegu valmistab Hoiupanga Investeeringute AS ette teist prospekti, mis peaks börsile esitatama samaaegselt aktsiate eest tasumise lõppemisega.
Elviste sõnul märkis enamik investoreid aktsiaid börsile jõudmise usus. «Kui aktsia börsile ei jõua ja sellega hakatakse kauplema börsivälisel turul, langeb tema atraktiivsus veelgi,» märkis ta.
Seotud lood
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
3
Testi, kas oled targem kui Luik ja Rõtov
Viimased uudised
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Lisatud Saaremaa ettevõtete TOP
“Pakuti huvitavat võimalust, haarasin kinni“
Tagasi Äripäeva esilehele