Soodsad hinnangud Baltimaadele

Tänavu pakub Sparbanken nii Eesti, Läti kui ka Leedu sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvuks 0,5% rohkem kui varasemas ennustuses ehk vastavalt 4%, 3% ja 3,5%.

Eesti portfelliinvesteeringute kiire kasvu üheks oluliseks põhjuseks mullu peab pank Tallinna börsi avamist. Kiidetakse ka stabiliseerimispoliitikat, mille abil langes inflatsioon mullu 15%-le e 7% prognoositust enam.

Baltimaadest on suurim maksebilansi puudujääk Eestil, ent selle kohta arvas Sparbankeni peaökonomist Hubert Fromlet: «On loomulik, et üleminekuperioodil ületab import eksporti. Põhiline on, kuidas puudujääki investeeritakse, et otseinvesteeringud kaaluksid laenud üles.»

Mikromajandusprobleemidena nimetab Fromlet seaduste ebatäiuslikkust ja korruptsiooni, mille majanduslikke tagajärgi on veel raske määratleda.

Rootsi ärileht Dagens Industri nimetab 1996. aastat Läänemere siirderiikide reformide läbimurdeaastaks ja ennustab neile võimalust kujuneda peagi maailma üheks kiirema majanduskasvuga piirkonnaks. Leht ütleb, et Rootsile sülle potsatanud arengupiirkond annab juba 40% Rootsi kaubavahetusest, ent samas leiab, et Rootsi firmad, mis olid uutel turgudel aktiivsed 90. aastatel, on nüüd, konkurentsi tihenedes, muutunud passiivsemaks. DI