Tööstusmaad ja tulevik

Delfi uurimismeetod tekkis USAs, Jaapani kaudu jõudis see Saksamaale. Ilmnes, et see osutus tõepärasemaks, kui Rooma Klubi seni kasutatud lineaarne matemaatiline tuleviku prognoosimise mudel, mis ei suutnud tehnilise progressi kiirust ette näha. 1992 otsustas Saksa instituut BMFT alustada uue projekti finantseerimist ja augustis valmis seal põhiliselt Jaapani küsitluskataloogile tuginev uus kataloog 1147 küsimusega. Küsimused jagunesid 16 valdkonda.

Vastajate seas oli 3534 eksperti, kellest 40% esindasid kõrgkoole, 40% majandust, 15% ametiasutusi ja 5% muid alasid. Vastustes tuli neil märkida, millal konkreetseid uuendusi rakendatakse kuni aastani 2020. Delfi uurimismeetodi efektiivsust näitab, et kuni tänaseni prognoositud teaduse ja tehnika uuendustest on kolmandik juba täielikult realiseeritud ja teine kolmandik osaliselt.

Vaatame mõningaid huvitavamaid ennustusi: HIV-viiruse vastane vaktsiin peaks valmima hiljemalt aastal 2003, vähktõve varajane prognoosimine osutub võimalikuks ajavahemikus 2000--2009 ja efektiivne vähivastane ravim luuakse hiljemalt 2013. Seevastu atmosfääri sattuva süsihappegaasi koguse vähendamist 20% võrra peeti võimalikuks alles 2020. a paiku ning bensiiniautoga võrdväärse elektriauto loomist aastal 2011.

Delfi meetodi tähtsus on põhiliselt selles, et see avardab meie ettekujutust tuleviku arengusuundadest, ilma et majanduspoliitikas oleks vaja järsult kurssi muuta.

Omalt poolt arvan, et kui Eestis oleks kohe pärast iseseisvumist koostatud teadlaste abiga sellelaadne uuring, oleksime praegu oma arengus tüki maad kaugemal. AJAKIRJAST BILD DER WISSENSCHAFT REFEREERINUD J. LAAST