14. mai 1997 kell 22:00

Iidne kaev keset kangakauplust

Aastakümneid Viru tänava alguses tegutsenud kangapoes, mis on esimeselt korruselt kolinud keldrikorrusele, tuli rekonstrueerimise ajal põranda süvendamise käigus välja 14. sajandist pärit kaev. Vana kaevu tahtnuks sisearhitekt Riia Oja rõhutada ka sisemise valgusega, kuid rahalistel kaalutlustel jäi idee teostamata. Kui kaevu eksponeerimine polnud muinsuskaitsjate nõudel kohustuslik, siis mõned seintes olevad raiddetailid pidid jääma nähtavaks.

Kus võimalik, seal on paekivi eksponeeritud. Osa pinda on krohvitud, kuna mõnel pool oli paekivisein ruumikujundaja hinnangul koledasti laotud.

Oja sõnul oli kaupluse kujundamisel kõige suurem probleem valgustuse lahendamine, kuna keldrikorruse madalad laed välistasid ripplae kasutamise.

Samas on kangakauplust kujundades valgustusel tähtsaim roll, sest tagama peab riide õige värvi esiletuleku. Et rõhutada õrna tülli, on valgustus paigutatud sellegi taha.

Probleeme tekitas ka ventilatsiooni projekteerimine, kuna seegi paikneb tavaliselt ripplae taga.

Põrandakatet valides püüdis sisearhitekt leida seina ja kaevu paekiviga sarnase plaadi, et üleminek seinalt põrandale oleks loogiline.

«Kangakauplust ei julge väga atraktiivselt teha, kuna kangad ise on võimsad,» peab Riia Oja riidepoe kujundamisel tähtsaimaks tausta loomist müüdavale kaubale.

Eksponeeritavate kangaste taust ei saa olla värvide ja materjalirohke. Landa kaupluses on fooniks paekivi, seda imiteeriv põrand, valge värv ja metall.

Hetkel kuum