Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoiupanga aktsia investorite huvikeskmes

    Viimastel nädalatel on kauplemine Eesti väärtpaberiturul püsinud stabiilselt veidi üle 300 mln kroonise nädalakäibe tasemel. Huvitav on märkida, et alati on olnud vähemalt üks suurem tegija, kes on muidu kuivama kippuvat kauplemist veidi elavama huviga turgutanud. Möödunud nädalal andis ligi neljandiku 312 474 981,66kroonisest nädalakäibest Hoiupanga aktsia.
    Veidi üllatuslikult näitas turu hetke trendist (loid kauplemine) erinevalt elavat kauplemist ja arvestatavat käivet Hoiupanga aktsia. Nädalaga registreeriti 208 tehingut kokku 73,81 mln kr väärtuses, s.o ca kolm korda rohkem kui käibelt järgmise, Hansapanga aktsia 25,55 mln krooni. Ilma ühegi olulise uudiseta kasvanud käibele ei osanud täpset seletust anda ka maaklerid. Ilmselt oli tegemist mõne suurema ostutellimusega. Pärast suurte käivete ümer tekkinud kõmu asusid neljapäeval Hoiupanga aktsiat ostma väikeinvestorid. Kuigi märgatavat tõusu Hoiupanga aktsia hind ostusurvest tingituna ei teinud, on 2,73protsendine tõus valitseva langusmeeleolu taustal hea saavutus.
    Börsiaktsiatest edukaim oli möödunud nädalal 5,36protsendise tõusu teinud farmaatsiatehase aktsia. Erinevalt Hoiupangast oli farmaatsiatehase aktsia vastu tekkinud ostuhuvile selge põhjendus olemas. Venemaalt väljakaubeldud tollisoodustus, mille kohaselt senise 20% asemel tuleb maksta vaid 0,15% tollimaksu, kasvatab kindlasti päris tublisti ettevõtte aastakasumit. Aktsia hind tõusis reede õhtuks 118,0 kroonile.
    Eelmisel nädalal pikenes üle pika aja börsil noteeritud aktsiate nimistu. Korraga lisandus koguni kaks aktsiat -- põhinimekirja Eesti Näituste aktsia ja lisanimekirja Klementi aktsia. Varasemate sarnaste sündmuste puhul esinenud kiiret hinnatõusu seekord ei järgnenud. Oma osa on siin kindlasti ka läheneval suvel ja börsil valitseval langusmeeleolul. Klementi aktsia lõpetas reedel 24,5 kroonil (nädala kõrgeim 28,5). Huvi Klementi aktsia vastu ei tõstnud ka kolmapäeval avaldatud ettevõtte esimese kvartali majandustulemuste (kasum 1,2 mln kr) ja aasta lõpuks prognoositava kasumi (7,5 mln kr) avaldamine. Eesti Näituste aktsia lõpetas reedel 78 kr tasemel (nädalaga -0,32%).
    Tallinna börsil on tekinud huvitav praktika, kus emissioonide järgselt jõuavad järelturule esmalt erinevate nimetustega õigused ja tõendid, mis kuni emissiooni äriregistris registreerimiseni tõendavad selle omaniku õigust emiteeritud aktsiatele. Mõne agarama emiteerija puhul kaubeldakse järelturul koguni mitme erineva seeria õigustega. Möödunud nädala jooksul registreeriti järelturul tehinguid 8 erineva märkimisõiguse või -tõendiga. Nädalakäive oli 29,14 mln krooni.
    Omapärane on siin see, et möödunudkevadiste emissioonide puhul mingit õigustega kauplemist ei meenu ja ilma õigusteta suutis oma fondiemissiooni sel aastal korraldada ka Hansapank. Kas õigustega kauplemine on ilmtingimata vajalik, on raske öelda. Olen aga peaaegu veendunud, et investorite sümpaatia langeb pigem Hansapanga leitud lahendusele.
    ÄP üldindeks püsis iseloomulikult turul valitsevale olukorrale loid. Nädala esimesel neljal päeval toimunud 0,06--0,80protsendised langused asendusid reedel 0,17protsendise tõusuga, 774,81 punktile (nädalaga -1,17%).
  • Hetkel kuum
Meelis Mandel: raha on! Poliitikud tinistati kalli telemajaga lihtsalt ära
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.