Hoiupanga aktsia investorite huvikeskmes

Viimastel nädalatel on kauplemine Eesti väärtpaberiturul püsinud stabiilselt veidi üle 300 mln kroonise nädalakäibe tasemel. Huvitav on märkida, et alati on olnud vähemalt üks suurem tegija, kes on muidu kuivama kippuvat kauplemist veidi elavama huviga turgutanud. Möödunud nädalal andis ligi neljandiku 312 474 981,66kroonisest nädalakäibest Hoiupanga aktsia.

Veidi üllatuslikult näitas turu hetke trendist (loid kauplemine) erinevalt elavat kauplemist ja arvestatavat käivet Hoiupanga aktsia. Nädalaga registreeriti 208 tehingut kokku 73,81 mln kr väärtuses, s.o ca kolm korda rohkem kui käibelt järgmise, Hansapanga aktsia 25,55 mln krooni. Ilma ühegi olulise uudiseta kasvanud käibele ei osanud täpset seletust anda ka maaklerid. Ilmselt oli tegemist mõne suurema ostutellimusega. Pärast suurte käivete ümer tekkinud kõmu asusid neljapäeval Hoiupanga aktsiat ostma väikeinvestorid. Kuigi märgatavat tõusu Hoiupanga aktsia hind ostusurvest tingituna ei teinud, on 2,73protsendine tõus valitseva langusmeeleolu taustal hea saavutus.

Börsiaktsiatest edukaim oli möödunud nädalal 5,36protsendise tõusu teinud farmaatsiatehase aktsia. Erinevalt Hoiupangast oli farmaatsiatehase aktsia vastu tekkinud ostuhuvile selge põhjendus olemas. Venemaalt väljakaubeldud tollisoodustus, mille kohaselt senise 20% asemel tuleb maksta vaid 0,15% tollimaksu, kasvatab kindlasti päris tublisti ettevõtte aastakasumit. Aktsia hind tõusis reede õhtuks 118,0 kroonile.

Eelmisel nädalal pikenes üle pika aja börsil noteeritud aktsiate nimistu. Korraga lisandus koguni kaks aktsiat -- põhinimekirja Eesti Näituste aktsia ja lisanimekirja Klementi aktsia. Varasemate sarnaste sündmuste puhul esinenud kiiret hinnatõusu seekord ei järgnenud. Oma osa on siin kindlasti ka läheneval suvel ja börsil valitseval langusmeeleolul. Klementi aktsia lõpetas reedel 24,5 kroonil (nädala kõrgeim 28,5). Huvi Klementi aktsia vastu ei tõstnud ka kolmapäeval avaldatud ettevõtte esimese kvartali majandustulemuste (kasum 1,2 mln kr) ja aasta lõpuks prognoositava kasumi (7,5 mln kr) avaldamine. Eesti Näituste aktsia lõpetas reedel 78 kr tasemel (nädalaga -0,32%).

Tallinna börsil on tekinud huvitav praktika, kus emissioonide järgselt jõuavad järelturule esmalt erinevate nimetustega õigused ja tõendid, mis kuni emissiooni äriregistris registreerimiseni tõendavad selle omaniku õigust emiteeritud aktsiatele. Mõne agarama emiteerija puhul kaubeldakse järelturul koguni mitme erineva seeria õigustega. Möödunud nädala jooksul registreeriti järelturul tehinguid 8 erineva märkimisõiguse või -tõendiga. Nädalakäive oli 29,14 mln krooni.

Omapärane on siin see, et möödunudkevadiste emissioonide puhul mingit õigustega kauplemist ei meenu ja ilma õigusteta suutis oma fondiemissiooni sel aastal korraldada ka Hansapank. Kas õigustega kauplemine on ilmtingimata vajalik, on raske öelda. Olen aga peaaegu veendunud, et investorite sümpaatia langeb pigem Hansapanga leitud lahendusele.

ÄP üldindeks püsis iseloomulikult turul valitsevale olukorrale loid. Nädala esimesel neljal päeval toimunud 0,06--0,80protsendised langused asendusid reedel 0,17protsendise tõusuga, 774,81 punktile (nädalaga -1,17%).