• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Huvi suurendada lennufirma aktsiakapitali

    Rahandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Agathe Dalton lausus, et aasta alguses selgus audiitori arvamusest, et firma omakapital oli vähenenud ja moodustas aktsiakapitalist 44%. Seda tingis, et eelmine aasta oli lõppenud kahjumiga, lisas ta. Äriseadustiku järgi peab firma omakapital moodustama 50 protsenti aktsiakapitalist.
    Kui see nii pole, on seaduse järgi võimalus toimida mitut viisi. Võib: aktsiakapitali vähendada, teha sinna täiendavad sissemaksed või kasutada allutatud võlakohustust. Äriplaani järgi tahab firma kasumisse jõuda järgmise aasta keskpaiku.
    Dalton lausus, et riik kavatseb investeerida Estonian Airi 3,3 mln kr. See on pikaajaline laen, mis anti firmale mullu 26. märtsil enne erastamist. Laenu kogusumma oli 16 mln kr ning see oli mõeldud võla tasumiseks RE-le Eesti Lennujaamad.
    Kuna firma erastamine polnud veel lõpuni jõudnud, eraldati laenuks vajalikud finantsid erastamisest laekunud varade kaudu. Pärast erastamist tehti tasaarveldusi ning bilanssi jäi Daltoni ütlusel 16 mln krooni suurusest laenust üles 2,9 mln krooni, millest on koos intressidega saanud 3,3 mln krooni.
    Maersk Air on nõus investeerima 5 mln ja Balti Cresco Investeerimisgrupi AS 1,6 mln krooni, lausus Dalton. «Seega on koguinvesteering 10 mln krooni,» lisas ta.
    Ta lisas, et asja arutas firma nõukogu ning kuna riigil on raske erastatud ettevõttele otsekohe mingit raha leida, otsustati valitsusele teha ettepanek kustutada võlg, millest saaks riigipoolne sissemakse omakapitali. Riigieelarves selliseid summasi ettenähtud pole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.