9. juuni 1997
Jaga lugu:

Kohl vangub, euro ka

Oma 14aastase kantsleripõlve jooksul on Helmut Kohl domineerinud kõigil rahvusvahelistel kohtumistel nii füüsiliselt oma koguka kasvu kui ka poliitiliselt Saksamaa kaaluka sõna tõttu. Kuid lähemate nädalate kolmele tippkohtumisele -- 13. juunil Prantsusmaa presidendi Chiraci ja uue peaministri Jospiniga, 16. ja 17. juunil ELi riigipeade ja valitsusjuhtidega ja 20.--22. juunini Denveris suure seitsmiku G7 liidritega -- läheb ta nõrgemana kui ei kunagi varem.

Euroopa rahaliit (EMU), mis pidi saama kristliku demokraadi pika karjääri krooniks, on sattunud tõsistesse raskustesse, kuna kantsler ei ole saanud Bonni majandust korda. Töötute arv on kasvanud rekordilise 4,2 miljonini ning eelarvepuudujääk on kärisenud juba 20 miljardi marga suuruseks, mida rahandusminister Waigel püüab nüüd «loova raamatupidamise» abil kahandada. Selle tagajärjel on Kohli paremtsentristlik valitsus kriisis ja autoriteet muudkui langeb.

Ekskantsler Helmut Schmidt kutsus eile nii Kohli kui ka Waigelit tagasi astuma, pannes neile süüks ületamatute fiskaalraskuste tekitamist.

Kohli suur unistus rahaliit pidi süvendama Euroopa integratsiooni, ja seda pidi tema arvamuse kohaselt samaaegselt täiendama riikide poliitiline liit. Kuid Bonn, mis on olnud rahaliidu suurim toetaja, pole suutnud pärast Saksamaa kulukat taasühinemist ise rahaliidu tingimustega korralikult toime tulla. Samuti pole jõutud poliitilise liidu rajamiseni, millele pidi aluse panema valitsustevahelist konverentsi (VVK) lõpetav Amsterdami tippkohtumine.

Ka ELis ja G7s toimuv jõuvahekordade muutus ei näi Kohlile kasuks tulevat. Pahempoolsed peaministrid kahes ELi juhtriigis Suurbritannias ja Prantsusmaal on hakanud nõudma spetsiaalse hõivepeatüki lisamist Maastrichti lepingusse. Sellega on Kohli valitsus, kes on keeldunud üleeuroopalistest hõiveabinõudest, sattunud nüüd VVK-l isolatsiooni ja peab selles küsimuses ilmselt järele andma. REUTER-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum