Läti kui edenev turismimaa

Kui hinnata, kas Läti turismitulud on suured või väikesed, tasuks neid juuresolevalt graafikult võrrelda riikidega, kes teenivad kuni 70% maailma turismituludest. 1996. a külastas maailma riike 593 miljonit välisturisti, kes kulutasid kokku 5880 mld Eesti kr ehk 9910 krooni ühe turisti kohta. Läti arvele tuleb maailma turistide üldarvust 0,3% ja turismituludest 0,05%. Seega kulutas keskmine turist Lätis kuus korda keskmisest vähem, mis on tingitud lühiajalisest riigis viibimisest.

Ekskommunistlikest riikidest oli mullu edukas Poola, mis teenis väliskülaliste pealt 111 miljardit Eesti krooni, mis teeb aastaseks kasvuks 10%. Majanduses on turismil kõige suurem osakaal aga Küprosel, kuhu turistid jätsid 1996. a 41,7 miljardit Eesti krooni, mis moodustab riigi SKTst 38%.

Läti näeb oma turismi arendamise põhivaru selles, et pikendada inimeste riigis viibimist seniselt keskmiselt kolmelt päevalt nädalale. Näiteks praegu moodustavad puhkajad Läti külastajatest ainult 7%. Tunduvalt suurem on läbisõitjate (29%) ja ärireisijate (23%) osakaal.

Euroopa Liidu eksperdid soovitavad turistide juurdevõitmiseks kulutada Läti imago loomiseks ja reklaamiks välismaal umbes 31 miljonit Eesti krooni.

Täiesti söötis on Lätis siseturism. Võrdluseks võib tuua Saksamaa, kus siseturismi 139 miljardi Eesti krooni suurused tulud ei jää välisturismile sugugi alla.

Eesti turismiameti prognoosi kohaselt peaks Eesti selle aasta turismitulu tõusma kuni 8,5 mld kroonini. Eestisse saabuvate välismaalaste üldarvuks pakutakse kuni kolm miljonit, kellest enim saabub Soomest, Rootsist ja Suurbritanniast.

Eelmisel aastal suurenes Eesti väliskülaliste arv 20% ja see oli 2,53 miljonit. Kokku kulutasid nad Eestis 6,8 miljardit krooni, mis moodustas ligi 18% Eesti ekspordi kogutuludest.

Eesti siseturism jaheda suve tõttu mullu eriti ei kasvanud. Selle maht oli umbes 695 miljonit krooni. B&B-ÄP