Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ameerika kapitalism ei leia poolehoidu
USA halvasti varjatud kiitlemine viimaste aastate majandustulemustega pigem ärritas ülejäänud riigijuhte kui kutsus eeskuju järgima.
Ehkki kohtumise lõppkokkuvõttes märgiti tunnustavalt USA saavutusi -- tugevat majanduskasvu, väikest tööpuudust ning madalat inflatsiooni -- ei suhtutud muidu kuigi suure entusiasmiga USA majanduslikku individualismi pooldavasse mudelisse, mille aluseks on paindlik tööturg, taanduv avalik sektor ning minimaalne sotsiaalne kaitse.
Tippkohtumise-eelseist avaldustest võis eeldada, et USA ootas Ameerika kapitalismi 1990. aastate lõpu võidukäigule pisut enam tunnustust.
Clintoni sõnul võiksid teised riigid peale anglosaksi traditsiooniliste joonte õppust võtta ka nn clintonoomikast, mis tähendaks riigieelarve defitsiidi vähendamist, turgude avamist kaubandusele, investeeringuid haridusse ja koolitusse.
G7 tippkohtumine kutsus kolme Euroopa juhtivat tööstusriiki Saksamaad, Prantsusmaad ja Itaaliat tööpuuduse probleemi lahendamiseks läbi viima strukturaalseid reforme.
Euroopa komisjoni president Jacques Santer ütles, et õnnitleb Ameerikat, kuid Euroopal on oma mudel, mis põhineb solidaarsusel ja kokkukuuluvusel.
USA majandusedul on ka pahupool -- süvenev varaline ebavõrdsus, riikliku hariduse ja arstiabi halb kvaliteet ning sellest tulenevad sotsiaalsed probleemid. Denveriski on uimastite kasutamine ja kuritegevus samuti igapäevaelu osad kui madal tööpuudus ja kõrgtehnoloogia firmad.
Eriti ärritas ameeriklaste kriitika prantslasi. Peaminister Lionel Jospin süüdistas USAd hegemooniataotluses ja teatas, et Euroopa eesmärk on alati olnud säilitada tasakaal majandus- ja sotsiaalprioriteetides. FT-REUTER-ÄP