Vaatamata sellele, et kalend-ri järgi on meil juba suur suvi ja toimekates töökollektiivides minnakse riburada puhkustele, jätkub meil piisavalt fanaatilisi inimesi, kes ei väsi ka praegu rahasid liigutamast. Nii üritatakse suve harjal luua Eestis omalaadset fenomeni naabritest mitmeti aktiivsema majandustegevusega, mille krooniks on järjekordne börsibuum.

Äripäeva arvates tuleb säärane aktiivsus meie majanduskliima imagole tublisti kasuks ja pakub investoreile täiendavaid võimalusi nii lühiajaliste investeeringute puhul kui ka pikaajaliselt.

Lühiajalised investeerijad saavad koguda puhkuseks tubli taskuraha, pikemaajalised ei pea terve pika ja igava suve vinduma ja ootama sügist, mil majandusaktiivsus loomulikult kasvab ja investeeringud tasuvamaks muudab.

See, kes ostis esmaspäeval näiteks Hansapanga aktsiaid, oli teisipäeva kella 12 teeninud ühe aktsia pealt 4 krooni ja 35 senti. Jõudsalt kasvasid ka enamike teiste pankade aktsiate hinnad ja Eesti aktsiaturule suunatud fondide tootlused. Viimased, tõsi küll, jäid enamasti maha nn Venemaa fondidest.

Muidugi ei ole selline tõus tekkinud tühjalt kohalt, kuigi möödunud nädala alguses ilmunud börsikommentaarid olid kõike muud kui lootustandvad. Veel eelmisel kolmapäeval hindasid mitmed analüütikud olukorda masendavaks.

Laiemalt on aktsiate hindade ülesliikumise taga viimastel päevadel avaldatud andmed Eesti üldise majandusolukorra kohta. Konjunktuuriinstituudi hinnangul on riigi majanduslik seis viimaste aastate parim, investeeringute maht kasvab, murelapsest ekspordi näitajadki liiguvad ülespoole jne.

Oma mõju on kindlasti ka sellel, et suhteline börsibuum valitseb ka näiteks Skandinaaviamaades, tingituna suuresti dollari tõusust, mille tulemusena paljud investorid eelistavad rahaturgudele väärtpaberiturge.

Kitsamalt võib börsibuumi tekkimise peasüüdlastena vaadelda meie panku. Kui neljapäeval hakkasid Tallinna väärtpaberibörsile laekuma esimesed poolaastatulemused, millest ilmnes, et Hansapank on täitnud üle 70% aastasest kasumiprognoosist ja Hoiupank koguni üle 80 protsendi, läksid investorid liikvele. Tänaseks on paljud nendest saanud kraadi võrra jõukamaks. Kõhklejad ja spekulandid, kes vahepealse languse hirmus oma portfellid tühjaks tegid, on aga kindlasti murtud.

Aktsiate hinna tõusu kõrval ei saa märkimata jätta ka EVPd, mille hind on samuti viimastel päevadel tublisti tõusnud ja purustanud «ei-see-enam-tõuse» kuulutajate tõekspidamised. EVP on atraktiivseks kaubaks muidugi ennekõike erastajatele, riigifirmade aktsiaid jahtivatele kodanikele ja sooduslaenu tahtvatele üürnikele.

On hea tõdeda, et Eesti majandusel on veel positiivseid puänte varuks, kui mitmed naabrid ajavad passiivsust suveilmade kaela. Börs suudab üllatavalt pika perioodi vältel säilitada oma atraktiivsust ja pakkuda investoreile närvikõdi ka keset suvepuhkust. Kuuldavasti ongi mitmed inimesed jätnud oma suvemajad, perekonnad ja lemmikloomad ning tormanud sooritama väärtpaberitehinguid, et rongist mitte lootusetult maha jääda.