5 august 1997

Suurenev majanduskasv ja kuumenev ostubuum

Uudised Eesti tavatult suure majanduskasvu kohta ei jäänud kindlasti märkamata nendelgi ettevõtjatel, kes pärast väsitavat päevatööd just sageli makromajanduslikesse mõtetesse ei lasku.

Statistikaameti esialgsete arvutuste järgi kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) püsivhindades tänavu esimeses kvartalis 10,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Äripäeva arvates on suuremal osal ettevõtjatest kindlasti põhjust uhkust tunda, sest omajagu teeneid on selles ka igaühel neist.

Kui Eesti panga analüütik Teet Rajasalu paar kuud tagasi hindas, et Eesti SKT võib kasvada tänavu kuni seitse protsenti, ruttas Eesti Pank täpsustama, et nende ametlik prognoos on viis protsenti. Teisedki majandusspetsialistid olid tagasihoidlikumad, jäädes pakkumistes enamasti 5-6 protsendi juurde. Nüüdseks on prognoosid keskeltläbi protsendi-paari võrra tõusnud. Majandusminister Jaak Leimanni hinnangul on Eesti majandus praegu taasiseseisvumisjärgse perioodi parimas seisus.

Panganduses, kindlustuses ja teistes finantsharudes oli aastane kasv tavakohaselt keskmisest kiirem, küündides ligi kolmandikuni.

Oodatust suuremaks osutus tööstustoodangu müük, mis kasvas 11,8 protsenti. Selle taga nähakse eeskätt tööstusettevõtete edukat erastamist, mis nüüd vilja kandma hakkab. Tööstusele ja ekspordile on soodsat mõju avaldanud ka dollari tugevnemine.

On avaldatud koguni arvamust, et nii head aega kui praegu pole Eesti eksportijatel veel olnud.

«Meil on tarbimisbuum, impordibuum,» on samas tõdenud majanduse ülekuumenemise eest hoiatav peaministri majandusnõunik Ardo Hansson.

Suuremat ohtu Eesti majan-dusele nähaksegi suures väliskaubanduse puudujäägis ning kasvavas tarbimises. Need kaks on ka otseses vastastikuses seoses, sest suur osa tarbitavast veetakse Eestisse sisse ning osa sissetulevast rahast kulub lihtsalt tarbimisele.

Ostubuum on Eestis tõesti suur. Põhjus võib muidugi olla lihtne inimlik soov asjade ja võimaluste järele, millest kaua puudust tuntud. Võõras pole ka tahtmine sõpra, naabrit või konkurenti üle trumbata, kas või mõtlematult investeerides.

Toimetuse arvates pole aga asi sugugi nii hull, et peaks hakkama rakendama mingeid erilisi vastuabinõusid. Sest samas näitavad numbrid, et majanduse edukuse seisukohalt väga oluline säästev ja tulevikku vaatav suhtuminegi pole eestlastele võõras.

Raha paigutatakse väärtpaberitesse ja kinnisvarasse, tähtajaliste ja säästuhoiuste maht kasvab keskmiselt viis protsenti kuus jne. Investeeringud põhivarasse kasvasid tänavu esimesel kolmel kuul võrreldes möödunud aastaga 34 protsenti ning suurenesid järgnenud kuudel veelgi. Maareform ja pensionireform on need, mis riigi eestvedamisel säästmiseks uusi võimalusi peaksid looma, kui ükskord jalad alla saavad.

Oleme kaua lootnud Eesti majanduse märgatavat kasvu. Tundkem siis sellest rõõmu, et see praegu nii on, kuid kuulakem neidki, kes eufooriasse langemise eest hoiatavad.

Hetkel kuum