- See on suur majandusliku mõtlemise kool. Õpetab inimese nendest mehhanismidest hoopis teistmoodi aru saama, kulusid ja tulusid arvestama, maksustamisse ja maksuarvestusse teistmoodi suhtuma. Sellega kaasneb muidugi ettevõtja vabadus ja orjus.

Võrreldes tavalise kodanikuga saab füüsilisest isikust ettevõtja juurde õiguse arvutada oma ettevõtlusest tekkinud tulust maha ettevõtlusega otseselt seotud kulud. Näiteks tööpindade üürid, kusjuures tööpinnana kasutatakse paljudel juhtudel oma elamispinda. Õpetab ressurssi ratsionaalselt kasutama, sest uue toodangu loomiseks ja uue toodangu valmistamiseks kasutatakse enamasti seda, mis on olemas -- oma maja, autot jms.

Kui inimene müüb füüsilisest isikust ettevõtjana oma teenust ja ettevõte ostab seda, siis jäävad kõik maksud töövõtja mureks. Meie lektorid on kõik füüsilisest isikust ettevõtjad.

See on maailma kõige levinum ettevõtlusvorm.

- Kui tuleb mingi idee ettevõtlusega tulu saada, siis saab väga ruttu tegutsema hakata. Enne tuleb ennast registreerida maksuametis, selle kohta antakse paber ja siis saab kohe tegevust alustada.

Kui füüsilisest isikust ettevõtja käive on rohkem kui 250 000 kr aastas, peab ta raamatupidamisseaduse järgi tegema tekkepõhist raamatupidamist. Sel juhul pole enam vahet, kas on ettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja. Kui käive on väike, saab pidada kassapõhist raamatupidamist, mis on palju lihtsam ja millega mõni nutikam saab ise hakkama.

Füüsilisest isikust ettevõtja on ka see, kes saab renditulusid, näiteks rendib oma korteri või maja välja.

Füüsilisest isikust ettevõtja tulu maksustatakse 26 protsendiga nagu ikka isikutulu. Sellest tehakse seaduse järgi mahaarvamised. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab kogu isikliku varaga, ettevõtte puhul on piiratud vastutus -- ma mõtleks sellele, kui mul oleks vara ja äriidee.

- Muid eeliseid ei anna kui see, et siis võib näidata ka ettevõtluse kulusid. Kui ennast maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjaks ei registreeri, võib näidata küll ettevõtluse tulu, aga sellest ei või maha arvata kulusid. Kulusid saab maha arvata sõltuvalt sellest, millega tegeled.

Füüsilisest isikust ettevõtjaga ei tehta töölepingut. Tööandja ei pea sel juhul edasi kandma tulumaksu ja maksma sotsiaalmaksu. Füüsilisest isikust ettevõtja võtab enne kulud maha ja maksab oma maksud ise.

See on tegelikult tööandja elu lihtsustamine. Inimese seisukohast ta suurt midagi ei anna.

Teisest küljest ei tohi niimoodi olla, et füüsilisest isikust ettevõtja käib tööl tingimusega, et ta istub kohal kellast kellani ja saab tsiviillepingu järgi tasu. See on tööõiguse rikkumine. Kui on füüsilisest isikust ettevõtja, siis on tööleping ainult töö resultaadi peale. Kus, millal ja mismoodi ta seda teeb, on tema enda asi.