• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfondist ja riigikontrolli otsusest

    Hüvitusfondi tegevusele on käesoleva nädala Äripäevades palju leheruumi pühendatud. Kirjutiste allikaks on olnud riigikontrolli peakontrolöri otsus.
    Igal mündil on kaks külge, s.t igat münti on võimalik vaadelda kahelt poolt ja mõlemalt poolt avaneb meile erinev pilt.
    Hüvitusfondi kohta käivast riigikontrolli kümneleheküljelisest otsusest on seni fakte moonutavalt kirjutatud. On kahetsusväärne, et riigikontrolli otsuse tõlgendamisel on tähelepanuta jäänud otsuse üldosa kokkuvõttev lõik, kus peakontrolör kirjutab: «Tuleb märkida, et kontrollitud perioodil oli fondi tegevus suunatud põhieesmärgi täitmisele. Arvestades fondi 1996. a töötulemusi, täitis fond oma majandustegevusega tema ette püstitatud ülesande.»
    Kõige levinumad on olnud süüdistused, et fond on andnud töötajaile ja juhatuse liikmetele laenu ja et fond on andnud ebaseaduslikke laene. Lubatagu mul siinkohal veel kord selgelt väljenduda: Hüvitusfond ei ole andud oma töötajatele ega juhatuse liikmetele laenu. Samuti pole fond andnud ühtegi ebaseaduslikku laenu.
    Peale riigikontrolli kontrollib Hüvitusfondi tegevust ka rahvusvaheliselt tunnustatud audiitor, kelle ülesandeks on muuhulgas jälgida fondi tegevuse vastavust seadustele. Hüvitusfondi audiitor Price Waterhouse kirjutab oma aruande punktis 21 «Seotud osapooled»: «Hüvitusfond ei ole andnud laene Hüvitusfondi juhtkonnale ega ka töötajatele.»
    Ka vandeadvokaat Jüri Leppik, olles tutvunud riigikontrolli otsusega, kirjutab oma arvamuses: «Fond ei ole laenu andnud ühelegi huvitatud isikule.»
    Lisaks kirjutab Leppik: «Tõstatatud spekulatsioon, et fondi vahendite arvel andsid kommertspangad fondi töötajatele laenu, mille eesmärgiks oli varjata oma töötajate krediteerimist, on paljasõnaline. TsÜS § 70 käsitletud teeseldud tehingu mõiste ei vasta oma tunnustelt otsuses toodule.» Advokaat järeldab, et riigikontrolli poolt edastatud andmed, mille kohaselt vara võõrandati oma juhtidele, fond andis ebaseaduslikke laene, on sisulise katteta.
    Teises olulises süüdistuses heidetakse fondile ette juhtkonna põhjendamatult kõrget tasustamist. Riigikontrolli peakontrolöri otsuses ei ole öeldud, et Hüvitusfond on maksnud töötajatele põhjendamatult suuri lisatasusid ja tulemuslikkuse preemiaid, s.t et olles põhjalikult kontrollinud Hüvitusfondi tegevust ja majandustulemusi, pole riigikontroll hinnanud, et töötajatele ja juhatuse liikmetele oleks makstud põhjendamatult suuri lisatasusid ja preemiaid.
    Ajakirjanduses avaldatud materjalides esineb kontekstist väljarebitud andmeid. Nii on nimetatud juhatuse liikmete keskmiseks töötasuks tänavu aprillis 46 865 krooni.
    Riigikontrolli otsuses on samas lauses kirjas, et antud töötasudes kajastub ka puhkuse kompensatsioon eelmise töölepingu lõpetamisel. Nimelt lõpetati kõigi juhatuse liikmete ametisse astumisel eelmised töölepingud ja sõlmiti juhatuse liikme lepingud, nagu näeb ette äriseadustik. Töölepingute lõpetamisel maksti välja ka väljavõtmata puhkusetasud, mistõttu on toodud palganumber oluliselt suurem tegelikkusest.
    Vaatamata sellele, et juhatuse liikmete palganumber on vastavalt töölepingutele konfidentsiaalne, avalikustan siinkohal, et juhatuse liikmete käesoleva aasta 8 kuu keskmine töötasu on 33 460 krooni, millest maksudeks läheb 8570 krooni.
    Hüvitusfondile heidetakse leheveergudel ette, nagu oleks Maapanka paigutatud «põhjendamatult palju rahalisi vahendeid» ning et Kalev Raidjõe rikub seadust, olles Maapanga juhatuse esimees. Hüvitusfondi seob Maapanga ja tema ühe eelkäija Virumaa Kommertspangaga pikaajaline koostöö, mis sai alguse Virumaa Kommertspanga aktsiate ostmisest. Kahjuks ei võimalda käesolev leheruum pikemalt peatuda fondi suhetel Maapangaga, seetõttu on mõtet rääkida olulisimast -- tulemusest.
    Hüvitusfondi investeering Maapanka on olnud edukas. Seda tõestab Maapanga aktsia turuhind, mis 18. septembri Äripäeva andmetel on tõusnud peaaegu kolmekordseks.
    Advokaat Leppik kirjutab oma arvamuses, et töötades Maapanga juhatuse esimehena, pole Kalev Raidjõe rikkunud seadust, kuna Hüvitusfondil oli seisuga 01.04.97 (on mainitud ka riigikontrolli otsuses) Maapangas 5,3protsendiline osalus.
    Riigikontrolli peakontrolör Sven Potapov on fondi ärisaladuste avalikustamisega läinud vastuollu riigikontrolli seaduse § 26 «Kontrollimise käigus saadud teabe kaitse» punktiga 2, mis ütleb järgmist: «Riigikontroll hoiab kontrollimise käigus teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust ning tagab pangasaladust sisaldavate andmete salastatuse.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pangaaktsiad ei suutnud Balti börsiindeksit tõusule viia
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.