Hüvitusfondist ja riigikontrolli otsusest

Hüvitusfondi tegevusele on käesoleva nädala Äripäevades palju leheruumi pühendatud. Kirjutiste allikaks on olnud riigikontrolli peakontrolöri otsus.

Igal mündil on kaks külge, s.t igat münti on võimalik vaadelda kahelt poolt ja mõlemalt poolt avaneb meile erinev pilt.

Hüvitusfondi kohta käivast riigikontrolli kümneleheküljelisest otsusest on seni fakte moonutavalt kirjutatud. On kahetsusväärne, et riigikontrolli otsuse tõlgendamisel on tähelepanuta jäänud otsuse üldosa kokkuvõttev lõik, kus peakontrolör kirjutab: «Tuleb märkida, et kontrollitud perioodil oli fondi tegevus suunatud põhieesmärgi täitmisele. Arvestades fondi 1996. a töötulemusi, täitis fond oma majandustegevusega tema ette püstitatud ülesande.»

Hüvitusfondile heidetakse leheveergudel ette, nagu oleks Maapanka paigutatud «põhjendamatult palju rahalisi vahendeid» ning et Kalev Raidjõe rikub seadust, olles Maapanga juhatuse esimees. Hüvitusfondi seob Maapanga ja tema ühe eelkäija Virumaa Kommertspangaga pikaajaline koostöö, mis sai alguse Virumaa Kommertspanga aktsiate ostmisest. Kahjuks ei võimalda käesolev leheruum pikemalt peatuda fondi suhetel Maapangaga, seetõttu on mõtet rääkida olulisimast -- tulemusest.

Hüvitusfondi investeering Maapanka on olnud edukas. Seda tõestab Maapanga aktsia turuhind, mis 18. septembri Äripäeva andmetel on tõusnud peaaegu kolmekordseks.

Advokaat Leppik kirjutab oma arvamuses, et töötades Maapanga juhatuse esimehena, pole Kalev Raidjõe rikkunud seadust, kuna Hüvitusfondil oli seisuga 01.04.97 (on mainitud ka riigikontrolli otsuses) Maapangas 5,3protsendiline osalus.

Riigikontrolli peakontrolör Sven Potapov on fondi ärisaladuste avalikustamisega läinud vastuollu riigikontrolli seaduse § 26 «Kontrollimise käigus saadud teabe kaitse» punktiga 2, mis ütleb järgmist: «Riigikontroll hoiab kontrollimise käigus teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust ning tagab pangasaladust sisaldavate andmete salastatuse.»