Lähipäevil vahetub Eesti Energia nõukogu

Leimanni sõnade kohaselt ei saa ta oodata, et kuni Eesti Energia äriregistrisse kandmiseni jätkab tööd riigiettevõtte haldusnõukogu ja uus nõukogu, kes on ammu juba välja pakutud, ei saa seetõttu enne startida. Seda enam, et tänane haldusnõukogu esimees Arvo Niitenberg on juba üle kahe kuu tagasi kirjutanud avalduse, et tahab ametist tagasi astuda, nentis Leimann.

«Ma teen ettepaneku lähimal ajal nimetada uus nõukogu haldusnõukoguks, kes tegutseb selle nime all seni, kuni Eesti Energia äriregistris registreeritakse,» lausus Leimann. Seejärel formeerub haldusnõukogu ümber aktsiaseltsi Eesti Energia nõukoguks. «See on vajalik, et mitte peatada vajalikke ümberkorralduse protsesse Eesti Energias,» märkis Leimann.

Ka Eesti Energia pressiesindaja Toomas Kään märkis, et takerdumine ettevõtte äriregistrisse kandmisel jätab seisma paljud protsessid, seal hulgas näiteks Eesti Energia ümberkujundamine. «Uus aktsiaseltsi nõukogu ei saa kokku tulla. Vana haldusnõukogu ei saa laiali minna,» sõnas Kään. «Kõik saavad ju aru, et vanal haldusnõukogul ei ole moraalset õigust võtta vastu põhimõttelisi otsuseid.»

Kirjeldades probleemi, miks Eesti Energia äriregistrisse kandmine on takerdanud, ütles Leimann, et tõrge on tekkinud seoses mõne dokumendi tõlgendamisega.

Ta rääkis, et ühelt poolt on tegemist Eesti Energia ümberkorraldamisega, Eesti Energiast eraldatakse mõned ettevõtte senised osad. Teisest küljest on seetõttu tegemist Eesti Energia taasasutamisega.

Tegemist on kahe asjaga korraga, kuid tõlgendati äriregistris ainult ühte neist, Eesti Energia kui täiesti uue firma asutamist, rääkis Leimann. Kuna tegemist on sellisel juhul väga suure firma asutamisega, on vaja maksta väga suuri riigilõivusid notaritele.

Äripäeva andmeil küünib sellise taasasutamise summa miljonitesse kroonidesse.

«Kui oleks mõlemaid otsuseid korraga vaadatud, st et on tegemist nii ümberkorraldamise kui asutamisega, siis oleks tõlgendus teine,» lisas Leimann.

Leimanni sõnul selgitab üks advokaadibüroo praegu tekkinud olukorra asjaolusid ning otsib võimalusi, kuidas edasi minna. «Ma ütleksin, et see probleem on midagi juura ja bürokraatia vahepealset,» lausus ta.