• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dollar võib alustada uut tõusuperioodi

    Nädalavahetusel toimunud seitsme juhtiva tööstusriigi kohtumise järel langes jeen esmaspäeval dollari suhtes kursini 123,05 USD/JPY, mis on jeeni viimase viie kuu madalaim kurss, ning Saksa marga suhtes kursini 69,05 DEM/JPY -- madalaim alates 27. maist. Juhtivate tööstusriikide rahandusministrid ning keskpankade juhid kutsusid üles vältima valuutade liigseid kursikõikumisi, mis võib viia riikide väliskaubandusbilansi tasakaalust välja. Jaapani rahandusministeeriumi kõrge ametniku ning Prantsuse rahandusministri D. Strauss-Kahni sõnul peeti silmas just jeeni, kuigi turgudel ei olnud raske seda arvata ka ilma kommentaarideta.
    Juba eelmise nädala lõpul, võis ennustada, et peatselt pärast G7 kohtumist hakkab dollar vaikselt tõusma. Valuutaturgude kolm vaala -- USA dollar, Jaapani jeen ja Saksa mark -- kõik on tegelikult huvitatud tugevast dollarist. Nii Jaapan kui ka Saksamaa on huvitatud oma valuutade suhteliselt nõrgast kursist dollari suhtes, kuna mõlemat riiki vaevab majanduskriis ja tugev dollar aitab suurenda nende ekspordipotentsiaali. Dollari tugevnemine ei tohiks olla aga liiga kiire ning küsimus on ka selles kui kõrgele võib dollar tõusta, et tulemus ei oleks soovitule vastupidine.
    Saksa marga suhtes liikus dollar eile Euroopa turgudel valdavalt allpool 1,79 DEMi taset, tõusis korraks 1,795 DEMi e 14,36 kroonini. Eile õhtul oli dollari kurss 1,7925 Saksa marka e 14,34 krooni.
    Dollariga samas taktis liikusid ka Soome mark ja Rootsi kroon. Marga kurss oli esmaspäeva õhtul 2,682 krooni. Rootsi kroon lõpetas päeva 1,868 krooni tasemel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Nordea Eesti: vastutustundliku tegutsemise alustalaks on hoolivad töötajad ja kaasav juhtimine
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.