• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangakriiside hind

    Uuringust ilmneb, et kõige rängem pangakriis on tabanud 1980. aastatel Argentinat ja T?iilit. Esimene neist kaotas selle tagajärjel aastail 1980--1982 kuni 55% sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja teine aastail 1981--1983 32--41% SKTst.
    1990. aastatel on pangakriis kõige enam laastanud Venezuelat, kes minetas selle tõttu aastail 1994--1995 13% SKTst.
    Eesti 1992.--1994. a pangakriisi kuludeks arvestatakse 1--2% SKTst.
    Euroopas on finantsteenuste suurim eksportija ja importija Saksamaa, kuid isegi seal on teenustest ainult 5% väliskapitali käes. Vastukaaluks võib tuua Singapuri, kus pangaärist 80% on rahvusvaheline ja mille majandusarengu võtmeks on just olnud finantssektori tugevus.
    WTO loodab, et finantsteenuste edasine vabastamine tuleb kasuks kogu majandusele ja stabiliseerib rahaturge, mitmekesistab ja parandab teenuseid, alandab nende hinda ja avardab investeerimisvõimalusi. Samas WTO rõhutab, et finantsteenuste liberaliseerimise kindlaks eelduseks on majanduse stabiilne areng.
    WTO rõhutab, et internet muudab finantssektorit oluliselt, sest see aitab kärpida kulusid ja toob turule geograafiliselt kauged konkurendid. Selle tulemusena saab panga-, kindlustus- ja aktsiateenuseid osta ükskõik kust maailma nurgast.
    Kui praegu peaks webi võrgus olema umbes 1200 panka, siis 1999. a peaks olema arenenud maade pankadest internetis ca 60%. KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Tallinna börs lõpetas nädala LHV ja Enefiti tõukel plussis
Täna miljonieurose käibega tõusnud Enefit Green ja LHV Group aitasid Nasdaq Tallinnal börsinädal üle protsendise kasvuga lõpetada.
Täna miljonieurose käibega tõusnud Enefit Green ja LHV Group aitasid Nasdaq Tallinnal börsinädal üle protsendise kasvuga lõpetada.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Restoraniomanik Michelini tunnustusest: veel ei tea, kuidas see mõjutab
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.