23. september 1997
Jaga lugu:

Pangakriiside hind

Uuringust ilmneb, et kõige rängem pangakriis on tabanud 1980. aastatel Argentinat ja T?iilit. Esimene neist kaotas selle tagajärjel aastail 1980--1982 kuni 55% sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja teine aastail 1981--1983 32--41% SKTst.

1990. aastatel on pangakriis kõige enam laastanud Venezuelat, kes minetas selle tõttu aastail 1994--1995 13% SKTst.

Eesti 1992.--1994. a pangakriisi kuludeks arvestatakse 1--2% SKTst.

Euroopas on finantsteenuste suurim eksportija ja importija Saksamaa, kuid isegi seal on teenustest ainult 5% väliskapitali käes. Vastukaaluks võib tuua Singapuri, kus pangaärist 80% on rahvusvaheline ja mille majandusarengu võtmeks on just olnud finantssektori tugevus.

WTO loodab, et finantsteenuste edasine vabastamine tuleb kasuks kogu majandusele ja stabiliseerib rahaturge, mitmekesistab ja parandab teenuseid, alandab nende hinda ja avardab investeerimisvõimalusi. Samas WTO rõhutab, et finantsteenuste liberaliseerimise kindlaks eelduseks on majanduse stabiilne areng.

WTO rõhutab, et internet muudab finantssektorit oluliselt, sest see aitab kärpida kulusid ja toob turule geograafiliselt kauged konkurendid. Selle tulemusena saab panga-, kindlustus- ja aktsiateenuseid osta ükskõik kust maailma nurgast.

Kui praegu peaks webi võrgus olema umbes 1200 panka, siis 1999. a peaks olema arenenud maade pankadest internetis ca 60%. KL

Jaga lugu:
Hetkel kuum