AMP kiidab Eesti ärikliimat

Siin on olemas pikk traditsioon tööriistade valmistamisel. Firma Shtamp baasil oli siin ettevõte, kel on 30aastane kogemus sarnase toodangu valmistamisel ning oli olemas kvalifitseeritud tööjõud.

Alati on investeeringu tegemisel tähtis ärikliima, impordi-ekspordi võimalused ja kuidas kohalikud võimud toetavad investeeringute tegemist. Eestis on erastamisagentuur, välisinvesteeringute agentuur ja valitsuse liikmed olnud väga vastutulelikud ja tegutsenud operatiivselt.

Haabneemes tehakse pressvorme ehk stantsitööriistu ja nende varuosasid teistele AMP tehastele Euroopas. Sauel asuvas tehases toodetakse juhtmeköidised ja ühendusjuhtmed.

Ungaris ja T?ehhis, kus on Eesti omadest suuremad tehased.

Praegu on firmas AMP Eesti tööl veidi vähem kui 250 inimest. Kui me 1995. aasta oktoobris siin tegevust alustasime, oli töötajaid 84.

See on kallis.

Ma ei täpsustaks, kui kallis. Aga sellise tehase rajamine nagu see siin Haabneemes on väga kallis. Saue tehases on väiksemad seadmed ja palju käsitööd ning põhiline investeering läheb seal inimeste väljaõppesse.

Selliste tehaste juures tuleb märkida, et neisse tehakse peale esialgset investeeringut pidevalt uusi investeeringuid, et suurendada tehase võimsust ja hoida teda töökorras.

Ma lugesin ühest ajalehest välisinvesteeringute kohta, mis Eestisse on ühe aasta jooksul tehtud, ja selle järgi otsustades on AMP üsna kõrgel positsioonil võrreldes teiste investoritega.

See, millised on Eesti suhted Venemaaga, ei omanud tähtsust, kui AMP otsustas Eestisse investeerida. Oluline oli, et Eestil olid tootmisalased eeldused, mida AMP vajas.