Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuristikust
Reedesed päevalehed olid tulvil sõnumit, et Eesti majandus ja iseäranis Tallinna börs on kuristiku äärel. Veel sammuke ja tuhanded investorid kaotavad Eesti ettevõtete aktsiatesse paigutatud raha.
Lehed refereerisid peaministri nõuniku Ardo Hanssoni intervjuud Kauppalehtile. Muuhulgas avaldas Hansson arvamust, et Tallinna börsi liikumises on ebaloogilisust ja börs ei saa kasvada rutem kui muu majandus ning seega on ees börsilangus.
Olen päri väitega, et börsi liikumises on ebaloogilisust. Kuidagi ei saa aga ei nõustuda arvamusega, et Äripäeva indeks ei võiks kasvada oluliselt kiiremini kui ülejäänud Eesti majandus.
Aktsiate hindu mõjutab investorite meeleolu ja börsiettevõtete majandustulemused. Head reitingud ja uhkust tekitav SKP kasvu prognoos on investorid häälestanud optimistlikult.
Samas ei püsi turg vaid sinisilmsel usul, ka suure börsikäibega ettevõtete majandustulemused on tunduvalt paranenud.
Meenutan olulisimaid: Hansapank (osa turukapitalisatsioonist 31,7%) 1996. a kasum 298,5 mln kr, 1997. a oodatav kasum 480 mln kr;
Hoiupank (16,3%), 1996. a kasum 75 mln kr, 1997. a oodatav kasum 297 mln kr;
Ühispank (12,6%), 1996. a kasum 57,4 mln kr, 1997. a oodatav kasum 304 mln kr;
Norma (7%), 1996. a kasum 63,3 mln kr, 1997. a oodatav kasum 130 mln kr.
Need kasvud on üle Eesti keskmise, seega saab ka indeks tõusta kiiremini kui ülejäänud Eesti majandus. Ükski ülaltoodud ettevõte ei lootnud aasta tagasi jõuda nii heade tulemusteni. Prognoositust parema majandusliku sooritusega kaasneb ka prognoositust kiirem aktsiahinna tõus.
Mina kuristikku ei näe. Mäkke ronimisel tuleb ikka ette järsemaid tõuse ja langusi, aga meie rühime alles jalamil.