• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tammsaare tee toob elu tondilinna

    Tallinna linnavaraamet paneb oksjonil müüki endise sõjaväelinnaku 12 kinnistut, mille üldpindala on 18,5 hektarit. Pakkumine tuleb teha kõigile kinnistutele korraga. Müüdava maa suurus on Tolarami soovitust väiksem staadioni ja pargi võrra, mille linn otsustas jätta endale.
    «Meie pakkumus pole enam jõus,» kinnitab Tolaram Investmentsi direktor Urmas Reimand. Võrreldes kevadega on linn seadnud sellele maa-alale piirangud, mis pakkujate huvi kahandavad, selgitab Singapuri investorite esindaja.
    Lisaks sellele, et kaks krunti jäävad linnale, on osa hooneid arhitektuurimälestiste nimekirjas, mis välistab nende lammutamise, osa hooneid on aga veel seitse aastat rendilepingutega seotud.
    Selleks et müüdava objektiga lähemalt tutvuda, tuleb koos Kristiine linnaosa haldussekretäri Vello Salustega esmalt pääslas peatuda. Valvurid oma putkast tema sõnul rünnakuohu tõttu üksi ei välju.
    «Probleeme on,» nõustub linnavaraameti juhataja asetäitja Alo Brandt. «Aga probleemid saavad lahendatud, kui tekib tugev omanik,» usub Brandt.
    Linnakus tiirutades jõuame kasarmuni, mida uus omanik peab taastama hakkama. Võimsa tsaariaegse kiviehitise võlvkaartega suure saali keskel haigutab põrandas auk, mille tekitasid põrandaaluste kandetalade tugevust uurinud spetsialistid. Metalltalad kannavad, aga põrand vajab uuendamist, näitab Vello Saluste käega.
    «Maja on tore, aga selle kordategemine läheb maksma päris suure hunniku raha,» tõdeb Saluste. Kasarmu vastu on tema sõnul tundnud tõsiselt huvi kunstnikud, et teha sinna ateljeed ja galerii. Kas nad leiavad raha hoone korrastamiseks, kahtleb Saluste.
    Kõige paremini on sõjaväelinnaku hoonestuse rõõmude ja muredega kursis kinnisvarabüroo Arco Vara, kes ostis linnalt hoonestusõiguse kolmele krundile Tammsaare tee ja Tondi tänava nurgal. Tänaseks on seal valminud Neste automaattankla, sinna kõrvale peaks büroohoone ehitama investeerimisfirma Talinvest.
    «Meie eesmärk on osta maa, teha detailplaneering, leida huvilised, anda omand üle ja astuda mängust välja,» selgitab Arco Vara juhatuse esimees Ivar Siimar.
    Selle skeemi järgi on Arco Vara tegutsenud ka teisel pool Tondi tänavat, kuhu kerkivad Lukoili bensiinijaam, Asmeri autokeskus ja rehvikeskus. Vello Saluste ütleb, et vee, kanalisatsiooni ja elektrivarustuse seisukorrast ning kohati ka kommunikatsioonide asukoha kohta puudub linnaosavalitsusel selles piirkonnas täpne ülevaade, sest Vene armee lahkudes ei saanud linn rajatiste plaani. «Need leidsime põlenuna katlamaja ees,» lisab ta.
    Oksjoni alghinda, 18,43 miljonit krooni, hindavad mõned kinnisvaravahendajad kõrgeks, linnavaraameti töötajad pakkumuste hulka arvestades aga madalaks. «Oleme teinud nii vähe maaoksjoneid,» jätab linnavaraameti juhataja asetäitja Alo Brandt selle küsimuse otsese vastuseta.
    Tammsaare tee pikendus toob sellesse piirkonda ärielu ja selle kaudu linnakassasse raha, väitis nädalapäevad tagasi Tammsaare tee pikenduse avamisel abilinnapea Kalev Kallo. «Sellele piirkonnale toob magistraal raudselt elu sisse,» lisab Kristiine linnaosa vanem Olev Kallas.
    Vestlustest Tondi sõjaväelinnaku aluse maa võimalike ostuhuvilistega kumab läbi, et linnavaraamet on oksjoni ettevalmistamisega kiirustanud ja kõik üksikasjad on lõpuni läbi mõtlemata. Nende etteheidete põhjendatust kinnitab fakt, et oksjonikuulutuses nimetatud säilitamisele kuuluvate hoonete nimekiri on hiljem pikenenud ja seda on nimetatud mälestiste kaitsevööndiks.
    Tolarami idee oli koondada endise sõjaväelinnaku müüride vahele kõrgtehnoloogiline tootmine koos ümbritsevate pangandus-, büroo- ja laopindadega.
    Praegu on tehnoloogiapargi rajamine singapurlaste plaani järgi võimatu, kuna Kristiine linnaosa valitsuse ettepanekul võttis Tallinna linnavolikogu müüki pandava maa hulgast välja krundi keskel asuva pargi ja staadioni koos võimlaga.
    Tammsaare tee pikenduse ümbruses asuva maa väärtusest annavad tunnistust seni oksjonil müüdud kinnistud. Eelmisel kuul müüs linn 4,5 miljoni krooni eest maatükid nii Opelite müügiga tegelevale ASile Baltmotors kui firmale Tagabergi Kinnisvara.
    Opeli uue autokeskuse rajamiseks ostetud maa ühe ruutmeetri hind on Baltmotorsi juhatuse esimehe Toomas Nirgi sõnul 500 krooni, Tagabergi Kinnisvara ostetud krundil firma omaniku Raul Tagavälja kinnitusel 350 krooni. Täna müüdava kinnisvara ruutmeetri hind jääb alla saja krooni.
    Toomas Nirgi hindab Baltmotorsi maaostu kasulikuks, kuna selle krundi väärtus tõuseb pidevalt. «Sinna tuleb teisigi,» vihjab Nirgi Asmeri Auto kavale ehitada teisele poole Rahumäe teed oma autokeskus.
    «Pärnu maanteel olime sundviskes, sest tegevus tuli kohandada maja järgi,» selgitab Nirgi erinevusi võrreldes senise autokeskuse hoonega vaevalt kilomeeter eemal Pärnu maantee ääres. See maja läheb pärast uue autokeskuse valmimist müüki.
    Oma ostu ei pea kahetsema ka kinnisvaraärimees Raul Tagaväli, kes müüs krundi septembri alguses miljoni krooni suuruse kasuga edasi turvafirmale ESS Grupp. «Parim on selline tehing, millelt võidavad mõlemad,» kinnitab ESS Grupi nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa.
    «Ma ei tähtsustaks üle, kui palju nad teenisid, sest minu jaoks oli hind soodne,» väidab Sõõrumaa, kes maksis krundi eest 5,5 miljonit krooni. «Meil on praegu sellised imelised ajad, et kui see sama 5 miljonit krooni kipub olema õiges fondis või aktsiates, võib teenida oluliselt suurema summa,» lisab ta.
    Kasvanud liiklus Järvevana teel tõstab huvi ka selle tee ääres olevate kruntide vastu. Teisel pool Pärnu maanteed on alustanud juba ehitustöid Mercedese maaletooja AS Silberauto ja arvutifirma Pennu.
    «Järvevana tee on huvitav piirkond,» nõustub Ivar Siimar Arco Varast. Seal on võimalik pidada korraga ladu ja poodi ning pole vaja sõita läbi linna, lisab Siimar.
    Teisalt on takistuseks ühel pool Järvevana teed kulgev raudtee ja Ülemiste järve ümber asuv sanitaartsoon, mis mõlemad välistavad ehitamise. «On vaid üksikud punktid, mille vastu on huvi suur,» tõmbab Siimar ringi ümber Järvevana tee.
    Järgmine suurem ehitamine ja renoveerimine algab Peterburi tee kandis, ennustab Siimar. Huvitavad maatükid on alates Nissani keskuse ümbrusest kuni Tallinna ringtee otsani Pirita jõe silla juures, näitab Siimar Tallinna kaardil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.