Piimakontsernid dikteerivad turgu

«Kui mõnel tootjal on müüa tonn piima, minnakse sellele ükskõik kuhu järele,» räägib praegusest olukorrast piimandusturul ASi Ühinenud Meiereid kuuluva ASi Põlva Piim tegevdirektor Enn Sokk.

Viljandimaal talu pidav Toidutarede-keti omanik Lembit Soots leiab, et Eestis on turg selgelt ära jagatud kahe suure piimatööstuse kontserni vahel. «Kogu Lõuna-Eesti on nende (Ühinenud Meiereid -- toim.) käes, nad teevad siin tootjatega, mida ise tahavad,» lisab Soots. Tema talust saadetakse Mulgi Meiereisse iga kuu umbes 25 tonni piima.

Sootsi sõnul on hind, mida tootjale piima eest makstakse ebaõiglane. «Detsembris saime piima kilo eest kolm krooni, nüüd 2.80,» lausub Soots. «Kui kõik teised hinnad tõusevad, siis piima kokkuostuhind langeb.»

«See pole loogiline,» väidab Soots. «Tootjad võiks rohkem häält teha.»

Piimatööstuste juhtide kinnitusel on Eestis ühelehmapidajaid lubamatult palju ja nende arv kahaneb väga vaevaliselt. «Majanduslikult oleks mõttekas nendelt piimavõtmine päevapealt ära lõpetada,» väidab Enn Sokk. «Peame aga arvestama, et seesama üks lehm võib olla kogu perekonna ainus sissetulekuallikas.»

Erinevatel hinnangutel tuleb kuni kolmandik kogu varutavast piimast Eestis ühelehmapidajatelt.

«Lehmapidamine tasub ennast ära,» teatab Ühinenud Meiereide juhatuse liige, ASi Mulgi Meier juhatuse esimees Andres Vinni. «Kasumit saab kindlasti juba siis, kui on umbes 30 lehma ja nende väljalüps on 4500 tonni,» lisab ta.

Suuri ja kvaliteetse piima tootjaid on aga vähe, nõustub Vinni. «Nende pärast kogu võitlus käibki, ühelehmapidajad tööstusi ei huvita,» lausub ta.

Enn Sokk räägib, kuidas paar aastat tagasi õpetati talunikke desinfitseerivaid aineid piimale lisama, et baktereid tappa. «Nüüd tuleb neile õpetada, ärge solkige piima klooriga,» lisab Sokk.

Piimatööstused kisklevad küll omavahel suurte tootjate pärast, kuid lõpuks valib tootja ikkagi ise, kuhu ta oma piima müüb, leiab Andres Vinni. «Neid saaks enda külge aheldada ehk järsult kokkuostuhinda tõstes, kuid teiselt poolt on selline samm piimatööstusele hukutav,» väidab ta.

«Sellise ülemaksmise vilju oleme näinud,» ütleb Vinni, tuues näideteks Pärnu ja Tartu piimatööstuste pankrotid.

Piimaliidu tegevdirektor Rein Reisson sõnab, et ilmselt hakkavad piimatööstused tulevikus piima rohkem kombinaatide ligidalt varuma. «Praegune võitlus piima pärast kergitab ainult transpordihindu,» väidab Reisson. «Küll nad varsti mõistavad, et igas Eestimaa nurgas pole mõttekas piima järel käia,» on piimaliidu tegevjuht veendunud.

Praegu teeb Tallinnas keskust omav piimavarumisfirma Rävala Piim praktiliselt puhta töö Pärnu maakonnas, Põlva Piima autod käivad piima kogumas Lääne-Virumaal, samuti käiakse piima järel Lätis.

Suured transpordikulud tõstavad tooraine omahinda, mis moodustab valmispiima hinnast kuni 80 protsenti. Piimatöösturite kinnitusel on selle tõttu kombinaatide rentaablus kõigest ühe protsendi ringis.

Ühe varumispiirkonna külge on kinnistatud vaid Saaremaa piimakombinaat. «Oleme mandrimeestega kokku leppinud, et meie ei varu seal ja nemad ei tule siia,» selgitab Saaremaa liha- ja piimakombinaadi direktor Ahti Viilup.

Statistikaameti andmetel suureneb sellel aastal Eesti piimatoodang võrreldes eelmise aastaga kümme protsenti. «Üle pika aja näitab toodang kasvutendentsi,» kommenteerib Enn Sokk. «Samuti vähenevad kõikumised kokkuostuhindades.»

Käesoleva aasta esimesel poolaastal toodeti statistikaameti andmetel Eestis 357 000 tonni piima, millest piimatööstusteni jõudis 244 000 tonni. Ülejäänud piim müüdi maha turgudel või jäeti enda kasutusse.

Andres Vinni kinnitusel hakkab vähehaaval vähenema ka piimatootmise sesoonsus. «Lehmapidajad on hakanud aru saama, et on kasulik lasta lehmal poegida suvel,» räägib Vinni.

Piimaliidu direktori Rein Reissoni sõnul oleks normaalne, kui piimatoodangu suviste ja talviste mahtude vahe oleks paarkümmend protsenti. «Meil on see mitmetes kordades,» tõdeb Reisson. «Suvel on piima piisavalt, talvel teda ei jätku.»

Suvel on piima tõepoolest niipalju, et suured piimatööstused saavad hinda tootjatele dikteerida, sõnab Tallinna piimatööstusele piima varuva Rävala Piima direktor Rein Viilu. «Suvel dikteerib hinda Ühinenud Meiereid. Sa kas müüd piima odavalt neile või jood ise ära,» väidab ta. Talvel madalat varumishinda tootjale peale suruda ei saa, sest piimast on siis puudu, räägib Viilu.

Lembit Sootsi sõnul on jutt suvisest piimaküllusest ülepaisutatud. «Tegelikult pole piima piisavalt ka suvel,» väidab ta. «Piimaojadest räägitakse vaid sellepärast, et tootjatele madalam hind peale suruda.»

Rein Reisson vaidleb vastu väitele, nagu dikteeriks Ühinenud Meiereid suviseid varumishindu. «Kuidas saab rääkida hinna dikteerimisest, kui nende tööstused ostavad kõik piima erinevate hindadega,» räägib ta.

Ühinenud Meiereide turuosa Eesti piimavarumisturul on umbes 40 protsenti, Tallinna piimatööstusele kuulub veerand turust. «Me ei tahaks enam suuremale turuosale pretendeerida,» ütleb Andres Vinni Ühinenud Meiereidest. «Juba praegu süüdistatakse meid monopoolsuses,» lisab ta.

Enn Soku sõnul ei teeni piimakombinaadid kasumit kohalikust piimast saadud toodangu arvel, vaid sisseveetud tooraine töötlemisest ja ekspordist. «Toome Uus-Meremaalt pulbri, segame selle hapukooreks ja viime Venemaale,» räägib Sokk. «Sealt teenitud kasumi arvel saame Eesti tootjale piima eest rohkem maksta,» väidab ta.

Enn Soku ütlust mööda on Eesti piimatoodetel Venemaa turul suurepärane minek. «Venemaa on kui põhjatu auk ja ma ei näe, et seal lähiajal konkurentsivõimelised tehased tekiksid,» sõnab ta.

Põlva Piim ekspordib kuni 80 protsenti oma toodangust. Ettevõtte eelmise aasta käive oli 560 miljonit krooni ja kasum kuus miljonit krooni.

Andres Vinni leiab, et Venemaal on praegu hapukoorebuum. «Meie tehased rohkem, kui sinna praegu läheb, toota ei jõua,» on Vinni samas kindel. «Me peame Venemaa turgu väga hoidma, sest lääne jaoks on ta täpselt samasugune kullaauk kui meile.»

Rahalises vääringus eksporditakse Eesti piimatoodangust praegu üle poole. Eelmisel aastal moodustas piimatoodete eksport kogu Eesti kaupade ekspordist 4,6 protsenti ja põllumajandussaaduste ekspordist kolmandiku.

Ühinenud Meiereid ekspordib oma toodangust kaks kolmandikku. Käesoleva aasta käibeks prognoosib ettevõte 1,7 miljardit krooni ja kontserni kasumiks üle 20 miljoni krooni. Ühinenud Meiereid ostab aastas välismaalt sisse umbes 15 000 tonni toorainet, mis Eestis töödeldakse ja eksporditakse.

«Eesti turule toodame ainult kohalikust toorainest,» kinnitab Enn Sokk.