Rahandusminister Mart Opmann tunnistab oma jõuetust ministeeriumite surve ees ja peab loobuma plaanist viia järgmisel aastal läbi riigiametnike palgakorralduse reform. «Paistab, et minu jõhker ettepanek ei lähe läbi ja oleme sunnitud jätkama sama skeemiga,» ütles ta eelmisel nädalal.

Kevadel lubas Opmann mitmel korral valitsuse ees, et muudetakse riigiametnike töökorraldust ja tasustamist. Väheneb erisoodustuste ja hüvituste osa ning astmepalk hakkab moodustama kuni 80% ametniku töötasust.

See oli hüva idee, eriti kui teada, et praegu on loodud ligi nelikümmend priviligeeritud ametit ja ATS ehk avaliku teenistuse seadus lubab kauaaegsel riigiametnikul madala astmepalga varjus taskusse pista teise rahapaki lisaks.

Valitsus määras Opmanni juhatama ka spetsiaalset komisjoni, millesse lülitati väga kõrged riigiametnikud. Nüüd tuleb välja, et komisjon pole kuskile jõudnud. Juba suvel võis märgata, et ministeeriumitele on palgareform vastukarva. Ametkonnad leidsid kümneid argumente senise süsteemi kasuks ja polnud rahul isegi palgakulude külmutamisega.

Palgakorraldus on oluline osa haldusreformist. Kui juba selles osas peab uus mõtteviis vanameelse ees taanduma, pole mõtet loota teiste muudatuste edukusele. Tähelepanuväärne on, et avaliku teenistuste seaduse parandused, mida justiitsministeerium on vaikselt treinud aasta algusest, ei jõua samuti enne järgmise aasta lõppu riigikogusse.

Tekib küsimus, miks selliseid mitte midagi otsustavaid komisjone luuakse ja venima jäänud seaduseparandustega tegeldakse. Kas pole seegi üks lisatasu maksmise ilming? Opmanni komisjoni finantseeritakse valitsuse reservfondist. Mille eest neile makstakse, kas pidurdamise ja käegalöömise eest?