Tallinnas Dunkri 5
Raeköögist tuleb kirjutada suurte tähtedega -- no comments. Kohast jäi päris jube pilt, seda enam, et mul ei lastudki seal eriti ringi vaadata. Sisenesin mõni minut enne avamist ja sain seepärast kurjalt sõimata.Tuttavate sisearhitektidega eelnevalt arutades tekkis korraks mõte, et Raeköögis on taotletud kit?i. Aga tegelikult pole seal peale korralageduse ja inetuse suurt midagi. Raeköögi puhul ei tuleks rääkida sisekujundusest, vaid kohast kui nähtusest. Kuidas on võimalik, et südalinna tänaval, kus kohe vastas asuvad nooblid meelelahutusskohad, asub selline objekt? Tavaliselt kaasneb ruumikujunduse ja esteetikaga kultuur, kuid mina ei julgeks isegi sealpool tänavat liikuda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
- Konkurent
Erkki Liblik
Tänava restorani omanik
Raekööki astudes tundub, nagu oleks mõne aja eest tegevuse lõpetanud Operasse sattunud. Kõik see ersats ja pudi-padi on lihtsalt ühest kohast teise tassitud, seepärast ei saa Raeköögist mingit positiivset muljet. Söögikohas on nähtud vaeva vaid eelmiste omanike jäänuste koristamisega. Vaibad põrandal ülejäänud nipsasjakestega isegi sobivad.
Tuttavatega võib ju Raeköögis kokku saada, aga pikemaks istumiseks tundub ruum liiga suure ja ebamugavana.
Kuigi Raeköögis on kohutavalt suured ja odavad pitsad, ei korva see siiski viletsat teenindust. See rikub üldmuljet veelgi ja muudab Raeköögi alla keskmise tasemega vaba aja veetmise kohaks. Seega 5 punkti.
Alguses jääb istumiskohast natuke segane tunne, kuid siis taipad, et sisekujunduslikult meenutab Raeköök kangesti neid Vahemere-äärseid võltsantiigist kantud taverne. Samasuguseid, odavate materjalidega ja lihtsalt sisustatud kohti, milles peitub nostalgia kunagise antiikkultuuri vastu, leidub Lõuna-Euroopas päris palju. Nagu Raeköögis, nii kasutatakse sealgi kipsist murtud sambaid, kujusid ja põrandal vaipu. Kuid Raeköögis on stiilivääratusi ja seepärast jääb ehedusest natuke puudu. Vahemere ääres külastavad selliseid «ajaloolisi» kohti turistid ja tundub, et Reaköögi sihtgrupp on sama. Teenindus lonkab, kuid teistest Tallinna istumiskohtadest erineb Raeköök siiski, annan 5 punkti.
Raeköök jätab musta ja räpase mustlaslaagri mulje. Kõige ehedamalt tõendab viimast söögikoha tualett või õigemini korraliku tualeti puudumine. Isegi kõige lihtsamates restoranides pakutakse ihuhädade rahuldamiseks paremaid tingimusi. Raeköögi väljanägemist arvestades ilmneb, et proovitud on võimalikult vähe investeerida ja söögikoht järgib põhimõtet -- palju pappi ja ruttu. Ere näide kuidagimoodi tegemisest -- kiibakas välisuks, kui seda võib ukseks nimetada. Välja lööb ülim stiilitus. Täiesti arusaamatu, miks on ruum arhitektuuriliselt lahendatud võlvkaartega. Raeköögi sisekujundus on läbi mõtlemata, seepärast ei saa seda mingiks kindlaks söögikohaks määratleda. Hindeks -- 2 punkti.