30 oktoober 1997

Jää USA-Hiina vahel on hakanud sulama

USA president Bill Clinton ja tema Hiina kolleeg Jiang Zemin lubasid tippkohtumise lõppedes luua uue strateegilise alliansi, mis sarnaneb liidule, mille Hiina on varem sõlminud Venemaa ja Prantsusmaaga.

Samas ei tähenda uus partnerlus kõigi erimeelsuste ületamist, mis jäid eriti teravalt kajama inimõiguste osas. Nii Hiina kui USA ei taganenud oma seisukohtadest Taevase rahu väljaku verevalamise ning Taiwani küsimuses.

Muus osas saavutasid presidendid seda, mida kohtumiselt oodati. Bill Clinton sai Jiang Zeminilt nõusoleku koostööks ülemaailmse relvakontrolli ja kaubandusküsimustes. Hiina, kes taotleb rahvusvahelist tunnustust, sai USAs lugupidava vastuvõtu.

Kohtumise eel toonitasid USA kõrged ametnikud, et kahe liidri kohtumise fakt on olulisem kui sõlmitavad kokkulepped. Tegemist on kahe suurriigi esimese kohtumisega pärast 1989. a Taevase rahu väljaku sündmusi.

Presidendid leppisid kokku poliitiliste, sõjaliste ja majanduslike sidemete tugevdamises, mis juhatavad sisse uue ajajärgu pikka aega vastuolus olnud riikide vahel.

Mõned kokkulepped on konkreetsed, nagu Hiina lubadus osta lennukifirmalt Boeing 50 lennukit kokku 3 miljardi dollari eest. Teised on vähem konkreetsed, nagu koostöökokkulepe Hiina kiiresti kasvava energianõudluse rahuldamiseks, vähendades samal ajal kriitilisele tasemele jõudnud õhureostust.

Clinton teatas, et on rahul Hiina sammudega tuumaainete ekspordi piiramisel Iraani, millega USA kompaniid said rohelise tee tuumareaktorite eksportimiseks Hiinasse.

Peale Boeingute ostu lubas Hiina esimesel võimalusel ühineda ülemaailmse infotehnoloogiaalase kokkuleppega, mis kohustab riike avama aastaks 2000 oma telekommunikatsiooni ja arvutitehnoloogia turud. Selle otsusega kaoksid 1,4 miljardi dollariliselt USA ekspordilt senised 23protsendilised tollid.

Sellest lubadusest ei piisanud aga USA poolehoiu võitmiseks Hiina taotlustele saada maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. Washington on endiselt seisukohal, et Hiina ei ole oma turgusid piisavalt väliskonkurentsile avanud. Washingtoni kaubandusdefitsiit Hiinaga kauplemisel võib tänavu küündida 50 miljardi dollarini, jäädes alla vaid USA defitsiidile Jaapaniga. Siiski teatasid kahe riigi liidrid, et intensiivistavad läbirääkimisi kaubandusküsimuste ning Hiina taotluse üle WTOga ühineda. WP-REUTER-ÄP

Hetkel kuum