Delegatsiooni juhi, Eesti-Vene ettevõtjate koja peadirektori Oleg Karpikovi sõnul veab Venemaa üks suuremaid metallitootjaid Severostal oma toodangut praegu läände Läti ja Leedu kaudu, kuid soodsate hindade korral võib õnnestuda osa transiiti Eestisse suunata.

Vagan Aganesjans Severostali transiidiosakonnast ütles, et ettevõte on asutanud Leedus ja Lätis transiidi ühisettevõtted. Eesti perspektiive ei soostunud ta enne läbirääkimisi avaldama.

Väetisi tootva tehase Amafos transiidifirma Nord-West direktor Juri Potapov ütles, et Amafos veab talveperioodil Tallinna kesklinna ja Muuga sadama kaudu tahkeid väetisi. Oktoobris ulatus väetiste transiidi maht 19 000 tonnini, novembris suurendatakse seda 55 000 tonnini. Transiidi korraldamiseks on Nord-West asutanud Eesti Fosforiidi territooriumile ?veitsi-Eesti ühisfirma Talstock. Talstocki direktori Branas Mitskjavit?juse sõnul puuduvad transiidi suurendamiseks siinsetes sadamates vedelate väetiste ümberlaadimise tingimused.

Eesti ühe suurema ekspediitorfirma Estrans Service peadirektor Igor Ilchenko sõitis T?erepovetsi sooviga leida ühiseid huvisid nii Severostali kui ka Amafosiga. «Näen vedelate väetiste läbiveos väga suurt perspektiivi. Üksnes raudteevedu Eestisse annaks arvestatava kokkuhoiu, kui võrrelda transiidiga läbi Ventspilsi,» märkis Ilchenko. Tema sõnul nõuaks väetiste ümberlaadimiseks vajalike seadmete paigaldamine mõnesse Eesti sadamasse 10 miljoni kroonist investeeringut ja riigi põhimõttelist toetust. Ilchenko hindab vedelate väetiste transiidi perspektiivi ligikaudu paarsajale tuhandele tonnile kuus.

Transiitvedude kogumahult jääb Eesti alla nii Lätile kui ka Leedule. Oleg Karpikovi sõnul on transiidi kasvul oluliseks takistuseks Eesti-Vene korrastamata poliitilised suhted.