Ühispangast läheb riigi raha kõige rohkem välja

Ühispanga olukorra muudab pingeliseks see, et üheksa kuu seisuga oli Ühispangal täidetud, arvestades tulumaksu, 40 protsenti aasta prognoositud puhaskasumist ja 304 miljoni kroonise kasumiprognoosi täitmiseks peab pank iga järgneva kuuga teenima keskmiselt 60 miljonit krooni puhaskasumit. Isegi siis kui pank ei maksa tulumaksu ja otsustab kogu kasumi kanda maksuvabasse reservi, peab ta iga kuu teenima vähemalt 46 miljonit krooni puhaskasumit. Septembris teenis Ühispank 51 miljonit krooni puhaskasumit.

Septembri lõpus oli Ühispangal Eesti pankade suurim, 954,6 miljoni kroonine aktsiaportfell, mis koosnes peamiselt Balti riikide ja Venemaa aktsiatest.

Nimetatud turgudel toimus oktoobri lõpus 10--20protsendiline langus, mis vähendas pankadel võimalusi läbi aktsiainvesteeringute kasumit teenida.

Margus Kangro hinnangul vähendab aktsiahindade langemine Ühispanga spekuleerimisportfelli väärtust ja vähendab ka tulusid väärtpaberitehingutelt.

Eesti Panga andmetel oli septembri lõpus Ühispangas hoiustatud 1,1 miljardit krooni keskvalitsuse raha, mis moodustab 53 protsenti keskvalitsuse hoiustest. Riigikassa hallata oleva keskvalitsuse täpset summat ei soostunud riigikassa juhataja asetäitja Elju Valdre nimetama. «Ma oskan öelda küll, aga ei ütle,» salatses ta, viidates kliendisaladuste hoidmisele.

Seoses riigi rahasüsteemi tugevdamiseks loodava 1,3 miljardi krooni suuruse stabilisatsioonifondiga paigutatakse lähiajal umbes 500 miljonit krooni riigikassa vabadest vahenditest välismaale. Arvestades seda, et Ühispangas on enim riigi vahendeid, võib osa riigikassa raha välismaale viimine tähendada Ühispangale umbes 200--250 miljoni krooni bilansist väljaminekut.

Stabilisatsioonifondi loomise taga on rahvusvahelise valuutafondi idee, et tagada Eesti krooni stabiilsust võimaliku kriisi puhul ning raha riigisisesest käibest väljaviimisega tarbimise vähendamise kaudu vähendada ka jooksevkonto defitsiiti. Eesti Panga ja rahandusministeeriumi ametnike selgitusel pole stabilisatsioonifondi loomise aeg veel selgunud.

Ühispanga asepresident Margus Schults ütles, et ei saa kommenteerida, kuidas sellise summa kadumine bilansist võiks mõjutada panga kasumit.

«Oleme viimase nädalaga oma positsioone kindlustanud,» rääkis Schults. Tema sõnul ei jõua Ühispank niipalju raha vastu võtta, kui pakutakse.

Schults kinnitas, et rahakriis ja keskvalitsuse deposiitide vähenemine ei põhjusta dramaatilisi muutusi panga oktoobrikuu kasumis.

Eesti Panga nõukogu liige, peaministri majandusnõunik Ardo Hansson ütles, et stabilisatsioonifondi on plaanis kanda Eesti Merelaevanduse erastamisest saadud 400 miljonit krooni ja Eesti Telekomi erastamisest laekuv summa. Tema sõnul on mõistlik fondi raha paigutada riski hajutamiseks välispankadesse, sest see vähendab rahapakkumist ning jahutab pankade kasvu ülekuumenemist.

Hanssoni sõnul võiksid pangad saata oma laenuosakonnad kuuks ajaks sundpuhkusele. Põhjuseks nimetas ta ülelaenamist. Eesti pankade koondbilansi järgi suurendasid pangad septembris laenude andmist 3,6 protsenti olukorras, kus deposiidid kahanesid 2,1 protsendi võrra.