Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene-Jaapani sõpruse algus Siberis
Kahe Aasia suurriigi Venemaa ja Jaapani suhete soojenemist on seni takistanud Lõuna-Kuriili saared, mis Venemaa okupeeris Teise maailmasõja lõpul ja mille tagasiandmist on Jaapan seni pidanud kahe riigi suhete arendamise eeltingimuseks. Kuid Hiina võimsuse kasv ja Korea poolsaarel valitsev plahvatusohtlik olukord on sundinud Hashimotot võtma Venemaa suhtes pragmaatilisema hoiaku. Ise ta avaldas lootust, et head sidemed Jeltsiniga aitavad loodetavasti lahendada kahe riigi senised tüliprobleemid.
Kohtumine, mille algatus tuli Jaapani peaministrilt, on analoogne kohtumistega, mida Jeltsin on pidanud teiste G7 riikide liidritega. Seetõttu ei koormanud seda protokollilised eeskirjad, vaid see sai teoks vabamas ja südamlikumas õhkkonnas.
Mõlemad pooled nimetasid kohtumist ajalooliseks ja edukamaks, kui nad eelnevalt lootsid. «Venemaa ja Jaapani suhted on jõudnud pöördepunkti tänu sellele, et Venemaa reformid on nüüdseks muutunud pöördumatuks,» sõnas Hashimoto pressisekretär Nobuaki Tanaka.
Venemaa kõrge ametiisik võrdles kohtumist 1955. aasta Saksamaa kantsleri Konrad Adenaueri Venemaa-visiidiga, mis aitas Moskval taastada suhted Lääne-Saksamaaga.
Jeltsin ja Hashimoto kooskõlastasid kahe riigi koostööplaani, mis hõlmab Jaapani abi Venemaa turureformidele, kaubandust, energeetikat, investeeringuid ja personalikoolitust.
Jaapani valitsus lubas toetada Venemaa saamist Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandusfoorumi (APEC) liikmeks.
Hashimoto sõnul püüab ta ergutada Venemaad, et too hakkaks aktiivsemalt osalema Aasia julgeoleku tagamisel. «Venemaa peab aru saama, et ta on tähtis Aasia suurriik ning et Aasia ei saa ilma Venemaata ealeski olla stabiilne.»
Veel leppisid pooled kokku laiendada sõjalisi sidemaid, milleks luuakse kontaktid kindralstaapide vahel ning korraldatakse ühiseid pääste- ja humanitaarõppusi.
Nii president Boriss Jeltsin kui ka peaminister Ryutaro Hashimoto lubasid omalt poolt teha kõik, et aastal 2000 kirjutataks alla Teise maailmasõja rahulepingule, mis eeldab Kuriili saarte probleemi lahendamist. REUTER-ÄP