?veitslaste menüüs on fondue, raclette ja vein asendamatud

?veitsi restorane külastades on oluline meeles pidada, et lõunat pakutakse tavaliselt kella 11.30--14 ja õhtusööki kella 19--21.30. Muul ajal restorani minnes võite saada pettumuse osaliseks.

Igal kantonil on oma rahvusroad, mis on enamasti mõjutatud naabermaa traditsioonidest, kellega kantonil on sama suhtluskeel.

Kõigile on tuttav tüüpiline ?veitsi fondue, mida süüakse just Valais's.

Fondue ei ole pelgalt roog, see on terve rituaal, mil sõpruskond püüab ühisest katlast spetsiaalsete pikkade kahvlite abil leivatükile valges veinis sulatatud juustu. Üldjuhul valmistatakse fondue gruyere'i juustust. Kes aga eelistavad juustule liha, võivad tellida fondue bourgignonne'i.

Fondue sugulaseks on raclette. Juustukera asetatakse kuuma lähedale ning kui juust hakkab sulama, tõmmatakse sealt spetsiaalse noaga viil teie taldrikule.

Kuuma juustu süüakse keedukartuli, marineeritud sibula ja väikeste hapukurkidega. Muide, esimene portsjon on söömaajale vaid sissejuhatuseks.

Teadaolevalt on juustud ?veitsis au sees, mistõttu on hea teada ka paari tähtsamat juustusorti. Emmental on aukudega ja mahe, Appenzell on tugeva maitsega ja kõva,Gruyere on veidi pähklimaitseline, Spbrinzi serveeritakse paberõhukeste viiludena.

Juustu ja juusturoogade juurde juuakse reeglina valget veini. Veini tellitakse kohalike kommete kohaselt kas pudel, väike pudel või karahvinitäis, täpsustades, millist konkreetset punast või valget veini soovitakse

Suurimad viinamarjaistandused on ?veitsis Valais' ja Vaud' kantonis. Valgetest veinidest soovitaksin kindlasti maitsta Fendant'i ja Johannisbergi, punastest Dole'i, Pinot Noir'i.