6 november 1997

Börs ja rahakriis kahandasid pankade tulusid

Price Waterhouse'i konsultant Hardo Pajula peab oktoobri finantskriisi sedavõrd mõjuvaks, et see võib vähendada oluliselt investeeringuid ja tarbimist 1998. aastal. Mis siis ikkagi juhtus Eesti finantssektoriga oktoobris, et lühiajalised laenuintressid tõusid järsku 3--4 protsendi võrra ja aktsiaturgu tabas ligi 50protsendiline langus?

Hardo Pajula näeb rahakriisi juuri Eesti Panga uutes nõudmistes, mis sundisid panku alates 1. juulist hoidma seda rohkem raha keskpangas, mida rohkem pank on välismaalt raha sisse laenanud. See hoob piiras rahapakkumist turul, vähendas aasta algul massiliselt kasvanud laenamist ja tõstis septembriks pankadevaheliste üleöölaenude keskmise intressi seniselt 3,2 protsendilt 5,7 protsendile.

Oktoobris kasvas rahapuudus veelgi ning pankadevahelise laenuturu intressid kerkisid üle 10 protsendi. Sellises olukorras muutus laenuturg investoritele ahvatlevamaks, kui börs ning hinnad Tallinna börsil hakkasid lumepallina kukkuma. Sellise võimaliku arengu eest hoiatas kuu aega tagasi maaklerfirma HF Kapital juhataja Margus Uudam, kui oli näha, et suur osa välismaalt sisse laenatud rahast suundus väärtpaberiturule.

Tõsised vapustused oktoobrikuisel börsil tabasid esialgu panku, millest igaüks kandis aktsiahindade langusest kahju keskmiselt 10 miljonit krooni. Teistest enam aktsiatesse investeerinud Maapank ja Tallinna Pank kandsid kõige enam kahju, nende pankade oktoobri kasum jäi üsna kesiseks võrreldes varasemate kuudega.

Aasta lõpule planeeritud ülemaailmse GDRi emissiooni korraldamisest on loobunud Hansapank.

Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis lubas oktoobri alguses peetud erakorralisel üldkoosolekul aktsionäridele, et emissiooni ei tule, kui panga aktsia hind langeb börsil alla 205 krooni. Siis oskas ta vaevalt ette näha, et paar nädalat hiljem maksab Hansapanga aktsia 40 krooni vähem.

Tänaseks on Hansapank aasta lõpule planeeritud emissiooni korraldamise edasi lükanud. Ligi miljardi krooni suuruse mahuga aktsiamüügi korraldamisest loobumist põhjendab Hansapank-Eesti peadirektor Indrek Neivelt raske olukorraga rahvusvahelisel rahaturul. Tema sõnul ei vaja Hansapank oma praegusele miljardikroonisele omakapitalile lisa isegi järgmisel aastal. Emissiooni korraldamise kuludeks mõeldud veidi alla 100 miljonit krooni lisandub panga aasta kasumiprognoosile.

Ülemaailmne rahakriis raskendas ka Hoiupanga 690 miljoni kroonise mahuga aktsiaemissiooni läbiviimist, kuna emissiooni korraldaja AS Hansa Investments pidi aktsiaid müüma mitukümmend krooni üle turuhinna. Tänaseks on Hansa Investments koos välismaiste emissiooni garanteerijatega kannatanud aktsia hinna languse tõttu mitusada miljonit krooni kahju.

Hoiupank teenis oktoobris pangandustegevusest kõigest 16,1 miljonit krooni puhaskasumit, kuna ülejäänud 15,1 miljoni krooni suurune erakorraline kasum tuli tütarettevõttest Hoiupanga Investeeringute AS.

Hoiupanga Investeeringute AS on panga sidusfirma, kus Hoiupanga aktsiate ümberhindamisest saadavat tulu on võimalik halbadel aegadel kasutada panga enda kasumi suurendamiseks.

Oktoobris tõusis Eesti suurimaks pangaks Ühispank. Panga asepresident Margus Schults tunnistab, et pank ei jõua niipalju raha vastu võtta, kui seda pakutakse.

Konkureerivaid pankureid paneb imestama, kuidas suudab Ühispank teistega võrdses majanduskeskkonnas ja ligilähedase laenuportfelliga teenida 15 miljonit krooni enam intressitulu. See tähendab, et Ühispank peab andma laenu 4 protsenti kõrgema intressiga kui teised.

Samuti paneb konkurente imestama Ühispanga 40 miljoni kroonine kasum olukorras, kus teised peavad börsilangusest ja likviidsuskriisist saadud kahju katma erakorralise kasumivõtmisega tütarettevõtetelt.

Talinvesti portfellihaldur Mihkel Õim ütleb, et ei mõista, kuidas suutis Ühispank suvel suurendada hüppeliselt kasumit, kui varade maht kasvas järk-järgult. Tema sõnul on tõenäoline, et Ühispank müüb oma sidusettevõtte ASi Ühisinvesteeringud kaudu osa 5 miljonist aktsiast järk-järgult maha ja saadud kasum liidetakse Ühispanga kasumiga.

Õim kinnitab, et selline käitumine pole küll keelatud, kuna panga omakapital kasvab mõlemal juhul sama palju. Küll on selline kasum eksitav aktsionäride suhtes, kes ei saa aimu panga tegelikust võimest kasumit teenida.

Ühispanga kapitaliturgude direktor Margus Kangro märgib, et Põhja-Eesti Panga (PEP) liitmisel väljastatud aktsiad panga bilansis praegu ei kajastu. «Meil pole mõtet sellist keemiat teha,» tunnistab Kangro. Tema sõnul saaks Ühispank vajadusel kasutada kasumi suurendamiseks oma osalust mistahes teises tütar- või sidusettevõttes, näiteks ASis Hansatee.

Kangro sõnul on PEPiga liitumisel väljastatud aktsiad Ühisinvesteeringute käes ja nende müümisel tekkiv kasum liidetakse Ühispanga omaga aasta lõppedes. Aasta kasumiprognoosi täitmisele aitab tema sõnul kaasa ka tütarettevõtetest saadav ligi 40 miljoni krooni suurune kasum.

Hansapank-Eesti peadirektor Indrek Neivelt peab tekkinud rahakriisi peapõhjuseks rasket olukorda kogu maailma finantsturul. Oktoobris tõusid kõigi tähtsamate valuutade intressid maailmaturul ja börs langes nii Euroopas, Aasias kui Ameerikas.

Rahvusvahelise rahakriisi mõju Eesti majandusele oli märgatav. Intressitõusuga läheb raskemaks nende ettevõtete olukord, kes on edasist majandustegevust kavandanud arendada laenude najal. Nii näiteks vähenevad ASi Tallinna Vesi ja ASi Tallinna Soojust tulud, kuna neil ettevõtetel tuleb oma võlakirjadele senisest kuni 5 protsenti enam intressi maksta. 100 miljoni kroonise laenu puhul tähendab selline intressitõus aga 5 miljoni krooni suurust lisakulu.

Süvenev rahakriis sundis valitsust oktoobri lõpus senisest kiiremini looma majanduse stabilisatsioonifondi, mille maht on ligi 1,3 miljardit krooni. Esimese sammuna kavandavad rahandusministeerium ja Eesti Pank 500 miljoni krooni väljaviimist riigikassa arvetelt kommertspankades välispankadesse.

Eesti krooni võimalikule haavatavusele juhib tähelepanu Hardo Pajula, kelle väitel on kroon täpselt nii kindel kui kõige nõrgem suur kommertspank.

Eesti pankadel õnnestus oktoobris võita tulevikutehingutest, milles lääne riskifondid mängisid krooni devalveerimisele.

Kroon püsib suuresti inimeste usul. Usu kaotus oleks aga Eesti krooni hukk, sest ainult kolmandik rahamassist, sularaha ja pankade hoiused keskpangas, on kaetud valuuta- ja kullavarudega. Reservidega pole kaetud näiteks raha jooksvatel ja tähtajalistel pangakontodel ning kui inimesed läheksid korraga säästusid välisvaluuta vastu vahetama, saaks nad vahetada vaid iga kolmanda krooni.

Kuna krooni kurss ja inimeste usk krooni oktoobris börsikukkumiste ajal säilis, kaotasid riskifondid oma raha ja 2,5 miljardi krooni ulatuses tulevikutehinguid sõlminud Eesti kommertspangad teenivad järgnevate kuude jooksul ligi 100 miljonit krooni erakorralist tulu.

Hetkel kuum