Naftaturg jälgib Iraaki

«Kõrbetormi» operatsiooni kordamine oleks USA-le seekord raskem, kuna Kuveidi sõja ajal USA sekkumist toetanud riikidel on piirkonnas oma huvid.

Poliitiliste ambitsioonide taga on Pärsia lahes alati oma osa naftavarudel, mille suuruseks on hinnatud 1,5 mld tonni. Enne sõda Kuveidiga oli Iraak nafta ekspordilt Saudi Araabia järel teisel kohal.

Samal ajal kui USA suured naftakontsernid (Exxon, Chevron, Mobil, Amocco, Texaco) pole tugeva konkurendi turuletulekust huvitatud, ootavad Iraagi naftat selle potentsiaalsed importijad (Venemaa, Hiina ja Prantsusmaa) ning Iraagi naaberriigid, kes on huvitatud nafta transiidist (Türgi).

ÜRO sanktsioonide jätkamise vastu on eelkõige need riigid, kes sõlmisid enne naftaembargo võimalikku lõpetamist Iraagiga pikaajalised naftatootmislepingud.

Näiteks sõlmis Venemaa läinud aasta juulis Iraagiga lepingu Lääne-Kurni naftaleiukoha hõlvamiseks. Hiina, kes sõlmis Iraagiga lepingu 22 aastaks, on valmis riigi naftatootmisesse paigutama vähemalt 10 miljardit dollarit. Prantsuse naftakompaniid Elf Aquitan ja Total on samuti saanud loa kahe Iraagi naftaleiukoha hõlvamiseks.

Lisaks kuuluvad Prantsusmaa ja Venemaa Iraagi suurimate kreeditoride hulka. Iraak võlgneb Venemaale 7 miljardit dollarit ning Prantsusmaale 11 miljardit dollarit.

Kui arvestada, et naftaeksport on Iraagi peamine tuluallikas, on Venemaa ja Prantsusmaa positsioonist kergem aru saada.

Vaatlejate sõnul püüab Saddam Hussein ÜRO julgeolekunõukogu liikmeid ning nende erinevaid huve üksteise vastu välja mängida. REUTER-B&B