• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naftaturg jälgib Iraaki

    Maailma naftaturud jälgivad tund-tunnilt kriisi arengut Pärsia lahes. Spekuleeritakse selle ümber, kas Iraak saab loa jätkata piiratud naftatarneid täiendava kahe miljardi dollari eest, millest saadav raha kasutatakse toiduainete ja ravimite ostmiseks. Senine kokkulepe ÜROga lõpeb detsembri alguses.
    Iraagi nafta ärajäämine maailmaturult tähendaks pakkumise vähenemist miljoni barreli võrra päevas.
    Eile jätkusid Bagdadis ÜRO esindajate ja Iraagi ametnike kõnelused, et leevendada pingeid, mis tekkisid seoses Iraagi kavatsusega saata riigist välja ÜRO ameeriklastest relvakontrolliinspektorid.
    «Kõrbetormi» operatsiooni kordamine oleks USA-le seekord raskem, kuna Kuveidi sõja ajal USA sekkumist toetanud riikidel on piirkonnas oma huvid.
    Poliitiliste ambitsioonide taga on Pärsia lahes alati oma osa naftavarudel, mille suuruseks on hinnatud 1,5 mld tonni. Enne sõda Kuveidiga oli Iraak nafta ekspordilt Saudi Araabia järel teisel kohal.
    Samal ajal kui USA suured naftakontsernid (Exxon, Chevron, Mobil, Amocco, Texaco) pole tugeva konkurendi turuletulekust huvitatud, ootavad Iraagi naftat selle potentsiaalsed importijad (Venemaa, Hiina ja Prantsusmaa) ning Iraagi naaberriigid, kes on huvitatud nafta transiidist (Türgi).
    ÜRO sanktsioonide jätkamise vastu on eelkõige need riigid, kes sõlmisid enne naftaembargo võimalikku lõpetamist Iraagiga pikaajalised naftatootmislepingud.
    Näiteks sõlmis Venemaa läinud aasta juulis Iraagiga lepingu Lääne-Kurni naftaleiukoha hõlvamiseks. Hiina, kes sõlmis Iraagiga lepingu 22 aastaks, on valmis riigi naftatootmisesse paigutama vähemalt 10 miljardit dollarit. Prantsuse naftakompaniid Elf Aquitan ja Total on samuti saanud loa kahe Iraagi naftaleiukoha hõlvamiseks.
    Lisaks kuuluvad Prantsusmaa ja Venemaa Iraagi suurimate kreeditoride hulka. Iraak võlgneb Venemaale 7 miljardit dollarit ning Prantsusmaale 11 miljardit dollarit.
    Kui arvestada, et naftaeksport on Iraagi peamine tuluallikas, on Venemaa ja Prantsusmaa positsioonist kergem aru saada.
    Vaatlejate sõnul püüab Saddam Hussein ÜRO julgeolekunõukogu liikmeid ning nende erinevaid huve üksteise vastu välja mängida. REUTER-B&B
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: raskeim osa on uue juhi valimine
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.