Eesti veab Balti aktsiaturud alla

Aasia finantskriisist ei jäänud puudutamata ka Balti aktsiaturud. Aasia kogemustest kõrvetada saanud välisinvestorid on lasknud end ära hirmutada Eesti ülekuumenevast majandusest ning süvenevast jooksevkonto defitsiidist. Kardetakse samasugust devalveerimist nagu Tais, mille mõjud ei läheks mööda ka Lätist ja Leedust.

UBSi Ida-Euroopa analüütiku James Oatesi sõnul pidi Eesti börs nii või teisiti kukkuma. Eufooria, mis vallandus pärast teadet Eesti valimisest esimeste ELiga liitumiskõnelusi alustavate riikide hulka, viis aktsiahinnad põhjendamatult kõrgele.

«Pikemas perspektiivis on Eesti endiselt äärmiselt huvitav ja atraktiivne, kuid aktsiaid peab ostma õige hinnaga. Kui majandusel lastakse üle kuumeneda, on tõsised tagajärjed vältimatud. Kasv peab järsult aeglustuma,» ütles Oates.

Samas rõhutavad Eesti ametivõimud erinevusi Aasia kriisist. Ehkki majandus kasvas odava väliskapitali toel 11% tempos, on enamik kapitalist investeeritud pikaajaliselt eksporditööstuse arendamisse. Tegemist ei ole spekulatiivse lühiajalise väliskapitaliga. Aasta ekspordikasv on ligi 50%, mis viitab sellele, et kroon on jätkuvalt konkurentsivõimeline.

Deutsche Morgan Grenfelli ökonomisti Gerhard Krause sõnul on 70:30 tõenäosus, et Eesti suudab valuutakomitee süsteemist kinni pidada.

«Eesti makromajandus on Ida-Euroopa riikidest praegu kõige enam tasakaalust väljas,» ütles Krause. «Kuid ma usun, et nii keskpank kui valitsus on rakendanud õigeid meetmeid tasakaalu taastamiseks.»

Eesti börsimöll on andnud tagasilöögi Lätile ja Leedule, kus reformid on seni olnud aeglasemad, kuid viimasel ajal Eestile järele jõudnud.

Leedus ega Lätis ei ole makrotasandil sellist tasakaalutust nagu Eestis ning sealsete aktsiate hinnad on tunduvalt madalamad. Välisinvestorid käsitlevad aga Balti riikide turgu siiski veel ühtse turuna.

Lätti laienenud Eesti pangad võivad hakata oma raha kodumaiste vajaduste katteks Läti turult välja tõmbama, mis viimast veelgi raputab. Eesti krooni devalveerimine suurendaks survet Läti ja Leedu majandusele.

«Lätil ja Leedul on lühemas perspektiivis ees rahutud ajad, kuid hinnangud peaksid peagi taastuma,» leiab Oates. Leedu börsil on 1,3-se hinna ja tulu suhtega (p/e) ettevõtteid, mistõttu soodsad tehingud on veel võimalikud. FT