«Kahjuks laekub makse praegu plaanitust vähem. See tekitab riigieelarves suuri probleeme, » ütles Boiko väljamaksmata palkadele ja pensionidele viidates. «Erastamine aitab probleemi osaliselt lahendada,» ütles ta.

Boiko sõnul laekus selle aasta kümne kuuga Venemaa föderaaleelarvesse erastamisest 12 triljonit rubla (2 mld dollarit), mis on kümme korda rohkem kui 1996. a. «See on umbes 10--12% (sularahas) laekuvatest maksutuludest,» ütles Boiko.

Lähikuudel müüb valitsus suured aktsiapaketid Ida Naftakompaniis, Tjumen Naftas, Slavneftis ja Lukoilis. Enamik Rosneftist on plaanis müüa enne tuleva aasta II kvartalit, teatas Boiko.

President Boriss Jeltsin kirjutas novembri alguses alla korraldusele, millega kaotati piirangud naftakompaniide müümisel välismaalastele. Kuna aga korraldus tuli liiga hilja, jääb Ida Naftakompanii ja Tjumen Nafta aktsiate müügil kehtima varasem nõue, mille järgi välisinvestorile ei tohi kuuluda üle 15 protsendi aktsiatest.

Venemaa suurim naftakompanii Lukoil lülitati erastamisnimekirja alles läinud nädalal. Kompanii 15% aktsiate müügikuupäev kuulutatakse välja lähipäevil. Hind saab aga olema oluliselt madalam kui kuu lõpus toimuval 0,96% osaluse sularahaoksjonil, kus aktsia miinimumhinnaks on 22 dollarit.

Esmaspäeval kukkus Lukoili aktsia 7,5 protsenti ning jätkas langust ka teisipäeval, sulgedes 19,6 dollari juures.

Boiko sõnul langevad aktsiahinnad valitsuse erastamisplaane esialgu ei muuda.

«Ei ole mõtet olukorda dramatiseerida ega plaanides muudatusi teha,» ütles Boiko. «Usun, et strateegilised investorid on meie aktsiatest endiselt huvitatud.»

Ka ei kavatse näiteks Venemaa Ühendatud Energiasüsteemid aktsiahinna langusest hoolimata konverteeritavate võlakirjade emissiooniplaanist loobuda.

Samas teatas aga Gazprom, et lükkab novembrisse plaanitud 1--3 miljardi dollari suuruse konverteeritavate võlakirjade emissiooni edasi 1998. a esimesse kvartalisse, põhjendades otsust finantsturgudel valitseva ebastabiilsusega. REUTER-ÄP-BNS