Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgatõusule pidur peale

    Statistikaameti andmeil oli kolmandas kvartalis Eesti keskmine brutopalk 3463 krooni. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga tõusis brutopalk 16,2 protsenti. 1991. aastast arvutatav palgaindeks on viimasel ajal ületanud tarbijahinnaindeksi.
    Potentsiaal palgatõusule on hoolimata majanduskriisi ja jahutamiste juttudest Eestis olemas, ent palkade struktuur majandusharuti on korrast ära.
    Äripäeva arvates tuleks ettevõtetel senisest kriitilisemalt oma tööjõu- ja palgakulud üle vaadata. Pikemas perspektiivis võib senise kiire palgatõusu jätkumine osutuda probleemseks.
    Palgad on keskmiselt saavutanud taseme, kus nad tõusevad inflatsioonist kiiremini. Kui riigi majanduskasv on 7%, siis palgatöötaja ideaalis peaks ka palgatõus olema 7% inflatsioonist kõrgem. Eestis ta keskmiselt niimoodi välja näebki. Tarbijahinnaindeks suurenes aasta lõikes 11,9% ja keskmine brutopalk16,2%.
    Kui majanduskasv stabiliseerub, stabiliseerub ka palgatõus. Palkade tõusmises korrelatsioonis majanduskasvuga nähakse siiski teatavat ohtu majandusele. Hetkel on Eestis keskmine palgatõus siiski veel majanduskasvust väiksem. Tõsi, majanduskasvu taga on seni olnud ka odav ressurss ja tööjõud, millega viimasel ajal siiski eriti ei kiidelda. Pigem räägitakse juba sellest, et teeme kvaliteetset tööd. Elatustasemeni, kuhu teel oleme, on, tõsi, veel teatav palgatõusuruum.
    Kui seni on üks suuremaid palgatasemeid ja ka palkade kasvusid olnud finantsvahenduses ehk pangandussektoris (viimase aastaga tõusis brutopalk seal 30%), siis on see vastavuses selle majandusharu tootlikkusega (ka majanduskasv oli finantsvahenduses 30%) ja seal töötavate inimeste kvalifikatsiooniga.
    Hotellide ja restoranide madal palgatase ja -tõus on iseloomustatav seal suhteliselt rohkearvulise madala kvalifikatsiooniga töötajaskonnaga.
    Eesti Panga makromajanduse osakonna spetsialist Tiiu Luks on Äripäevale öelnud, et tulevikus võib senisest suuremat palkade kasvu oodata töötlevas tööstuses, kus seni on tootlikkus kasvanud palkadest kiiremini.
    Hoopis vastupidine on aga olukord olnud energeetika, gaasi ja veevarustuse sektoris, kus keskmine palk on suhteliselt kiiresti kasvanud, nii et ettevõtete töötajate palgatase on finantsvahenduse järel teisel kohal. Samas ei kasva nende ettevõtete tootlikkus sama kiiresti. Pigem kipuvad ettevõtted hoopis ära kasutama oma monopoolset turuseisundit.
    Hoopis eraldi käitumismall on palgamaksjana aga riigil, mida saab lühidalt iseloomustada nii, et rahajagajate palgatase on hea (riigivalitsemine on statistikaameti edetabelis 6. kohal), need aga, kellele jagatakse, päris vaeslapse osas.
    Nii on, palgatõusu punase laterna osas nüüd põllumajandust edestanud haridus, alla Eesti keskmise ka tervishoid ja sotsiaaltöö. Kusjuures vähemalt haridusfunktsionäärid ei oska väljapääsu näha muus kui maksukoormuse tõstmises.
    Ettevaatlikuks muudab see, et madal keskmine palk on olnud just harudes, mis on suunatud ekspordile, ja kõrge neis, mis orienteeritud siseturule -- pangandus. Kuna aga see on viimasel ajal olnud üks peamistest inflatsiooni allikatest, on majanduseksperdid soovitanud ühe abinõuna inflatsioonitempo vähendamist.
    Seega tuleb edaspidi palgaläbirääkimistel arvestada sellega, et uues majanduskeskkonnas peab inflatsioon vähenema. Kui tõmbab inflatsioon koomale, peab paratamatult pidurduma ka palgatõus.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.