Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eelista eestimaist
Rublaaja lõpus ja krooniaja alguses laialt levinud tõmme välismaiste kirjadega kirevate asjade järele on Eestis üha rohkem vaibumas. Taas on au sees kodumaine toodang.
Endine ETV uudisteprogrammi juht Vallo Toomet tegi minu arvates väga hea tehingu, ostes suhteliselt väikese summa eest kaubamärgi Eelista eestimaist. Veel kevadel pakuti seda koos Kaubalehe kaubamärgiga müügiks teatavasti 100 000 krooni eest.
Möödunud aastal ilmumise lõpetanud Kaubalehe kollektiivi poolt välja mõeldud ja populaarseks muudetud Eelista eestimaist kõlab hästi, on tuntud ja propageerib igati õiget asja. Kaubalehe endine peatoimetaja Tiina Soon on tagantjärele arvamusel, et viis aastat tagasi oli eestimaist eelistama kutsumine pisut oma ajast ees olev nähtus ja inimesed polnud selleks veel valmis. Väljamaisest oli isu täis saamata ja teadlikkus ei kannustanud omamaist majandust tugevdama.
Täna on olukord pisut teistsugune ja järjest rohkem on neid inimesi, kes poes valivad Saksa või Hollandi jogurti asemel kodumaise toote. Loomulikult on meie tootjad pidanud turul püsimiseks pingutusi tegema ja märkimisväärseid summasid investeerima. Targemini juhitud ettevõtted on suutnud kasutusele võtta maailmatasemel pakendid ja Eestis tehtud kaup on juba sama atraktiivses ümbrises nagu mujalt sisse toodav.
Viis aastat on Tartus korraldatud messi Eelista Eestimaist. ASi Tartu Näitused tegevdirektor Alo Pettai väitis, et nägi kaubamärgi omanikuvahetust ette ja edaspidi nimetatakse näitust lihtsalt Eesti tootjate messiks. Nii et Toometil ei õnnestu selle messi puhul kaubamärgi kasutusõigust välja rentida. Aga küllap ta leiab sõnapaarile tulutoova ärilise rakenduse, sest Eesti asja peab ju iga kodanikutundega inimene toetama.