• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piimatootjad nõuavad hinnatõusu

    Eestimaa piimatootjate ühistu juhatuse esimehe Sirje Hanseni sõnul tahab ühistu, et piimatööstused teeksid tootjatega aastased lepingud ja kehtestaks kuude kaupa kindla hinna. Aasta keskmiseks kokkuostuhinnaks peaks tema sõnul kujunema 3200 krooni piimatonn ehk 3,2 krooni liiter.
    Kui tööstused sellist hinda maksta ei suuda, on paljud väiketootjad sunnitud lõpetama, ütles Hansen. «Elukallidus on ju tõusnud, piima hind aga sellele tõusule järele ei jõua,» rääkis ta. «Mõnes maakonnas makstakse siiamaani ainult 70 senti piimaliitri eest.»
    Hanseni sõnul ei tõuseks piimaliitri jaehind kokkuostuhinna tõstmisega kõrgemale kui 5.80 liiter.
    ASi Põlva Piim tegevdirektori Enn Soku sõnul pole võimalik tootjatele nii kõrget hinda maksta. «Siis tõuseksid piimatoodete müügihinnad, mispeale hakataks siia importima odavaid piimatooteid,» rääkis Sokk. «Kerge hinnatõus talvel muidugi tuleb, kuid aasta keskmine hind 3200 krooni tonni eest on ebareaalne.»
    Soku sõnade kohaselt suudavad tööstused praegu tootjatele praegust hinda maksta ekspordist tuleva kasumi arvel. Kasumit teenivad piimatööstused tavaliselt vaid suvel, talvel ollakse kahjumis, sest tootjatele tuleb maksta piima eest kõrgemat hinda.
    Piimavarumisettevõtte Rävala Piima ASi direktori Rein Viilu sõnul tõuseks piima hind poes 2--3 krooni, kui tootjatele makstaks 3,2 krooni liitri pealt. «Siis väheneb omakorda piima tarbimine, mis sunnib osa tootjaid tegevuse lõpetama,» ütles Viilu. «Järgmise aasta keskmine piima kokkuostuhind võiks heal juhul olla 3 krooni liiter, mitte rohkem.»
    Keskühistu Eesti Piim tegevdirektor Jaan Mutli ütles, et piimatootjate nõudmistele pole katet. «Sellist raha pole tööstustel lihtsalt kuskilt võtta,» ütles ta. Mutli sõnul oleks viimane piir 3100 krooni kõrgema sordi eest.
    Piima hinna hüppelist tõusu järgmisel aastal ei tule, sõnas Mutli. «Samas pole tõenäoline ka hinnalangus.»
    Praegu on piima keskmine kokkuostuhind 2600 krooni tonn.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pandeemia pani Aldo Järvsoo keskeakriisi pausile: unustage ära, teen oma asja edasi
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Hepsori juht: ostjad on hinnatõusu vastu võtnud
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.