Euroopa Liit, Eesti ja avalik arvamus

Kolmapäeval avalikustatud Euroopa Liidu kohta käiva uuringu käigus küsitleti novembris 1007 inimest vanuses 15 aastat ja vanemad. Uuringu tellijaks oli riigikogu kantselei.

Varem oleme koostöös Euroopa Liiduga korraldanud kuus uuringut, milles on kokku osalenud 17--18 Ida-Euroopa riiki. Kuna aga need uuringud ei ole arvestanud konkreetse riigi spetsiifikat, siis ei ole olnud võimalik nende uuringute käigus paljudele Eestit puudutavatele küsimustele vastust saada.

Viimase kuue aasta jooksul on Euroopa Liitu positiivselt suhtunute arv Eesti elanikkonna hulgas vähenenud. Võrreldes teiste Euroopa riikidega oli möödunud aastal Eesti elanikkonna hulgas kõige vähem neid, kes suhtusid Euroopa Liitu positiivselt.

Üks põhjus on kindlasti olnud inimeste ebapiisav informeeritus. Kui 1991. aastal ei teadnud inimesed Euroopa Liidust õieti mitte midagi, siis nad suhtusid Euroopa Liitu ka väga positiivselt. Mida rohkem aga teada saadi, seda rohkem suurenes Euroopa Liidu vastaste arv. Sellised protsessid toimusid kolme-nelja aasta jooksul kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja see on täiesti loomulik.

Viimase uuringu korraldamise eesmärk oli saada vastus küsimusele, et mis põhjustab inimeste leige suhtumise Euroopa Liitu. Selgus, et põhjuseks on inimeste vähene informeeritus. 80% leidis, et kui praegu peaks toimuma Euroopa Liitu astumise suhtes referendum, siis ei ole neil otsustamiseks piisavalt informatsiooni.

Kõige paremini ollakse informeeritud sellistest valdkondadest nagu välis- ja keskkonnapoliitika. Oluliselt vähem ollakse teadlikud sotsiaal- ja hariduspoliitikast ning tööjõu liikumisest. Kõige vähem on aga inimestel infot ettevõtlusega seotud asjadest.

Kõige rohkem soovitakse teavet nendest valdkondadest, mis puudutavad inimesi kõige otsesemal kombel, ehk haridus, sotsiaalhoolekanne, tööjõu liikumine.

Informeerituse aspektist oli küllalt tähtis ka küsimus, mis puudutas Euroopa Liiduga seotud temaatika kajastamist ajakirjanduses. Inimesi, kes leiavad, et ajakirjanduses on Euroopa Liiduga seoses väga vähe materjale avaldatud, oli 60%. Küsitlus näitas, et kõige vähem on Euroopa Liidust juttu olnud televisioonis.

Uuring näitas seda, et need inimesed, kes on hästi informeeritud, toetavad Euroopa Liitu astumist tunduvalt rohkem, kui need inimesed, kes on vähe informeeritud.

Tundsime ka huvi, kuidas inimesed suhtuvad potentsiaalsetesse liitumisläbirääkimistesse ja kuidas need peaksid toimuma.

Kõige rohkem (54%) oli neid, kes leidsid, et Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel peavad kindlasti olema esindatud Eesti huvid ja neid huvisid tuleb kaitsta, kuid nendes võib siiski teha ka teatud mööndusi.

Populaarsuselt teine seisukoht oli, et Eesti huvid peavad olema kaitstud ja mingit taganemist selles osas olla ei tohi. Neid inimesi, kes leidsid, et Euroopa Liit on meile sedavõrd tähtis, et me võime minna selle nimel ka suurematele järeleandmistele, oli vaid 9%.

Kevadel tehtud uuringuga võrreldes oli rohkem neid inimesi, kes olid seisukohal, et Euroopa Liidu küsimuses tuleb korraldada referendum. Referendumit toetas umbes 82% küsitletutest.

Uurimus näitas, et Euroopa Liiduga seonduv ei ole mitte sugugi ainult majandusmeeste ja poliitikute asi. Elanikkond tahab selles küsimuses otsuste tegemisel kindlasti osaleda. Samuti leiab elanikkond, et läbirääkimised ei ole sugugi mitte valitsuse asi, vaid valitsus peab seda tegema koostöös parlamendiga.

Küsitletute hulgas oli kõige rohkem neid (38%), kes leidis, et pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ei muutu midagi. Pisut vähem oli neid, kes leidsid, et asjad muutuvad paremaks, ja neid, kes leidis, et asjad muutuvad halvemaks, oli väga-väga vähe.

See näitab, et inimesed suhtuvad Euroopa Liitu ettevaatliku optimismiga.

Positiivselt suhtub elanikkond ka sellesse protsessi, mida nimetatakse eurointegratsiooniks. Valdava osa elanikkonna seisukoht on, et praegu tehtaval ettevalmistustööl on mõtet isegi siis, kui Eesti ei saa Euroopa Liidu liikmeks.

Küsitletutest toetas Euroopa Liitu astumist 40%, vastu oli 12% ja selles küsimuses ei olnud veel valmis otsust langetama 36% inimestest, kes põhjendasid seda ebapiisava infoga.