Euroopa Liit, Eesti ja avalik arvamus

Üks põhjus on kindlasti olnud inimeste ebapiisav informeeritus. Kui 1991. aastal ei teadnud inimesed Euroopa Liidust õieti mitte midagi, siis nad suhtusid Euroopa Liitu ka väga positiivselt. Mida rohkem aga teada saadi, seda rohkem suurenes Euroopa Liidu vastaste arv. Sellised protsessid toimusid kolme-nelja aasta jooksul kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja see on täiesti loomulik.

Viimase uuringu korraldamise eesmärk oli saada vastus küsimusele, et mis põhjustab inimeste leige suhtumise Euroopa Liitu. Selgus, et põhjuseks on inimeste vähene informeeritus. 80% leidis, et kui praegu peaks toimuma Euroopa Liitu astumise suhtes referendum, siis ei ole neil otsustamiseks piisavalt informatsiooni.

Kõige paremini ollakse informeeritud sellistest valdkondadest nagu välis- ja keskkonnapoliitika. Oluliselt vähem ollakse teadlikud sotsiaal- ja hariduspoliitikast ning tööjõu liikumisest. Kõige vähem on aga inimestel infot ettevõtlusega seotud asjadest.

Kõige rohkem soovitakse teavet nendest valdkondadest, mis puudutavad inimesi kõige otsesemal kombel, ehk haridus, sotsiaalhoolekanne, tööjõu liikumine.

Informeerituse aspektist oli küllalt tähtis ka küsimus, mis puudutas Euroopa Liiduga seotud temaatika kajastamist ajakirjanduses. Inimesi, kes leiavad, et ajakirjanduses on Euroopa Liiduga seoses väga vähe materjale avaldatud, oli 60%. Küsitlus näitas, et kõige vähem on Euroopa Liidust juttu olnud televisioonis.

Uuring näitas seda, et need inimesed, kes on hästi informeeritud, toetavad Euroopa Liitu astumist tunduvalt rohkem, kui need inimesed, kes on vähe informeeritud.

Tundsime ka huvi, kuidas inimesed suhtuvad potentsiaalsetesse liitumisläbirääkimistesse ja kuidas need peaksid toimuma.

Kõige rohkem (54%) oli neid, kes leidsid, et Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel peavad kindlasti olema esindatud Eesti huvid ja neid huvisid tuleb kaitsta, kuid nendes võib siiski teha ka teatud mööndusi.