• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vara müük häirib agentuuri

    Sarnaselt mitmete teiste ministeeriumidega on ka kultuuriministeerium kiirendanud viimastel nädalatel endale kuuluva vara müüki.
    Põhjus on lihtne -- kui praegu laekuvad vara müügitulud ministeeriumile, siis aastavahetusest riigieelarvesse.
    Äripäeva andmetel on erastamisagentuuril informatsioon, et kultuuriministeerium plaanib müüa 35% ajalehe Meie Meel ja 51% raamatukaupluse Rahva Raamat aktsiatest.
    Avo Annuse sõnul on kultuuriministeeriumis välja kujunenud oma arusaam sellest, kes peaks ettevõtte aktsionär olema. «Igal juhul ei ole see kujunenud vaba konkursi alusel,» väidab ta.
    Vastukäiguna plaanib erastamisagentuur teha nõukogule ettepaneku kinnitada nimetatud aktsiad erastamisnimekirja.
    Annuse sõnul tehakse seda juhul, kui kultuuriministeerium ei esita enne 17. detsembrit erastamisagentuurile põhjendatud vastuargumente.
    Ta lisab, et erastamisseaduse alusel võib nõukogu kinnitada objekte erastamisnimekirja ka ilma ministeeriumi kooskõlastuseta.
    Kommenteerides erastamisagentuuri pöördumist ütles kultuuriminister Jaak Allik, et ametlikku seisukohta pole ministeerium veel avaldanud.
    Samas väidab ta, et Rahva Raamatust ei soovi nad veel riigi osalust müüa. Tuleb kindlustada, et põhitegevuslik raamatute müümine edaspidigi jätkuks, põhjendab ta.
    Müügilepingusse tegevuse jätkamise kohustuse panemise osas on Allik skeptiline. On küllalt näiteid, et nendest kohustustest hiilitakse mööda, räägib ta.
    Meie Meele aktsiate erastamisnimekirja kinnitamisega ministeerium Alliku sõnul arvatavasti nõustub. Kuid lõpliku sõna ütlemiseks tahab ta ära kuulata riigivaraspetsialistide hinnangu.
    Meie Meele peatoimetaja Mare Vetemaa ei eitanud, et aktsiate müügist on ministeeriumiga juttu olnud. Ta nendib, et ajalehele Meie Meel ja enamusaktsiate omanikule oleks kindlasti soodsam aktsiakapitali laiendamise teel riigiosaluse võõrandamine.
    On avaldatud kahtlust, et Tallinna raamatutrükikojale renditud vara ei müü kultuuriministeerium ainult raha pärast -- asi on soovis ostjatele ebasoodsate kohustustega seotud objekt kellelegi kergelt kätte mängida.
    «Raamatutrükikoja müügi kohta on kõik seni kirjutatu puhas ja teadlik vale,» räägib Allik. Ta kinnitab, et ministeerium ei olnud eelläbirääkimistega pakkumist välja kuulutades muust huvitatud, kui et säiliks raamatute trükkimise järjepidevus ja ettevõtte töötajaskond.
    Ministri sõnul pole keegi tähelepanu juhtinud sellele, et tegu on esimese eelläbirääkimistega müügiga riigivara seaduse alusel, kus müügi otsustab valitsus.
    «Pärast läbirääkimisi, kui selgub, milline on pakkumise hind, on valitsus otsustajaks, kas selle hinnaga müüa või minna järgmisele sammule,» ütleb Allik. «Valitsus võib otsustada ka kõik erastamisagentuuri korraldada anda.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.