Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vara müük häirib agentuuri

    Sarnaselt mitmete teiste ministeeriumidega on ka kultuuriministeerium kiirendanud viimastel nädalatel endale kuuluva vara müüki.
    Põhjus on lihtne -- kui praegu laekuvad vara müügitulud ministeeriumile, siis aastavahetusest riigieelarvesse.
    Äripäeva andmetel on erastamisagentuuril informatsioon, et kultuuriministeerium plaanib müüa 35% ajalehe Meie Meel ja 51% raamatukaupluse Rahva Raamat aktsiatest.
    Avo Annuse sõnul on kultuuriministeeriumis välja kujunenud oma arusaam sellest, kes peaks ettevõtte aktsionär olema. «Igal juhul ei ole see kujunenud vaba konkursi alusel,» väidab ta.
    Vastukäiguna plaanib erastamisagentuur teha nõukogule ettepaneku kinnitada nimetatud aktsiad erastamisnimekirja.
    Annuse sõnul tehakse seda juhul, kui kultuuriministeerium ei esita enne 17. detsembrit erastamisagentuurile põhjendatud vastuargumente.
    Ta lisab, et erastamisseaduse alusel võib nõukogu kinnitada objekte erastamisnimekirja ka ilma ministeeriumi kooskõlastuseta.
    Kommenteerides erastamisagentuuri pöördumist ütles kultuuriminister Jaak Allik, et ametlikku seisukohta pole ministeerium veel avaldanud.
    Samas väidab ta, et Rahva Raamatust ei soovi nad veel riigi osalust müüa. Tuleb kindlustada, et põhitegevuslik raamatute müümine edaspidigi jätkuks, põhjendab ta.
    Müügilepingusse tegevuse jätkamise kohustuse panemise osas on Allik skeptiline. On küllalt näiteid, et nendest kohustustest hiilitakse mööda, räägib ta.
    Meie Meele aktsiate erastamisnimekirja kinnitamisega ministeerium Alliku sõnul arvatavasti nõustub. Kuid lõpliku sõna ütlemiseks tahab ta ära kuulata riigivaraspetsialistide hinnangu.
    Meie Meele peatoimetaja Mare Vetemaa ei eitanud, et aktsiate müügist on ministeeriumiga juttu olnud. Ta nendib, et ajalehele Meie Meel ja enamusaktsiate omanikule oleks kindlasti soodsam aktsiakapitali laiendamise teel riigiosaluse võõrandamine.
    On avaldatud kahtlust, et Tallinna raamatutrükikojale renditud vara ei müü kultuuriministeerium ainult raha pärast -- asi on soovis ostjatele ebasoodsate kohustustega seotud objekt kellelegi kergelt kätte mängida.
    «Raamatutrükikoja müügi kohta on kõik seni kirjutatu puhas ja teadlik vale,» räägib Allik. Ta kinnitab, et ministeerium ei olnud eelläbirääkimistega pakkumist välja kuulutades muust huvitatud, kui et säiliks raamatute trükkimise järjepidevus ja ettevõtte töötajaskond.
    Ministri sõnul pole keegi tähelepanu juhtinud sellele, et tegu on esimese eelläbirääkimistega müügiga riigivara seaduse alusel, kus müügi otsustab valitsus.
    «Pärast läbirääkimisi, kui selgub, milline on pakkumise hind, on valitsus otsustajaks, kas selle hinnaga müüa või minna järgmisele sammule,» ütleb Allik. «Valitsus võib otsustada ka kõik erastamisagentuuri korraldada anda.»
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.