14. detsember 1997
Jaga lugu:

Euroopa taasühineb

Luksemburgi tippkohtumist, mis teeb lõpu külma sõja järgse Euroopa lõhestatusele, on juba hakatud võrdlema 1814.--1815. a Viini konverentsiga ja 1945. a Jalta konverentsiga, millest esimene määras Napoleoni-järgse ja teine Teise ilmasõja järgse Euroopa arengu. Kuid võib-olla hoopis õigem oleks seda nimetada Jalta heastamiseks.

«See on Euroopa ajaloos otsustav sündmus pärast Teist ilmasõda,» ütles Saksa liidukantsler Helmut Kohl. «Pärast Luksemburgi kohtumist ei räägi me lihtsalt Euroopa Liidu laienemisest, vaid Euroopa taasühinemisest,» tõdes omakorda Poola välisminister Bronislaw Geremek.

Luksemburgi tippkohtumise otsustega olid rahul nii esimeses grupis läbirääkimistele pääsevate kui ka eelläbirääkimisi alustavate riikide esindajad. Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves ütles Luksemburgis: Eesti on rahul, et ta arvati esimesse gruppi, kuid ei loo illusioone, nagu tuleksid läbirääkimised kerged.

Peaminister Mart Siimann avaldas erilist heameelt selle üle, et laienemisprotsessi on kaasatud ka Läti ja Leedu.

Läbirääkimisi hakatakse pidama 29 valdkonnas ning Eestil tuleb lõppkokkuvõttes omaks võtta kõik ELi seadused ja normid, mille maht on kuni 80 000 lehekülge.

Rahul oli ka Läti peaminister Guntars Krasts: «Tippkohtumise otsus on formuleeritud paremini, kui me lootsime, ning see annab meie reformidele uue motivatsiooni. Me ei ole pettunud.»

Läti pääses koos Leedu, Bulgaaria, Rumeenia ja Slovakkiaga ELiga eelläbirääkimistele ja ministrite kohtumistele. Nendele riikidele lootusrikas on see, et kohe, kui nad suudavad tõestada oma valmisolekut ühineda, pääsevad nad edaspidi Euroopa konverentsi kaudu pärisläbirääkimistele. Seega pidasid ELi liidrid oma sõna, mis tähendab, et laienemisprotsess on terviklik.

Ida-Euroopa kiire lähenemine ELile on aktiivseks muutnud ka Türgi, kes on esitanud ELi astumise avalduse juba 1960. aastatel. Kuid suhtumine temasse on seni olnud tõrjuv mitmel põhjusel: inimõiguste rikkumiste, tugeva moslemimõju ja tema pigem Aasiasse kui Euroopasse kuulumise tõttu. Kuid viimasel ajal on ELi liidrite suhtumine Türgisse muutunud, iseäranis arvestuse tõttu, et Türgi kaasamisega ELi saaks läbi raiuda alalise pingeallika, Küprose Gordioni sõlme.

Türgile esitati kutse tuleva aasta märtsis Londonis peetavale eurokonverentsile. Seal öeldakse: «Euroopa tunnistab, et Türgi kuulub Euroopasse, ega lükka teda tagasi. Euroopa ei ole kristlaste klubi, vaid kõrgete standardite klubi.»

Saksamaa ja Prantsusmaa algatusel loodav nn euro-x-nõukogu, mis peab olema poliitiline vastukaal tulevasele Euroopa keskpangale, on tekitanud tüli esialgu rahaliidust (EMU) väljajäävate riikidega, kelle hulgas on Suurbritannia, Rootsi, Taani ja Kreeka. Kohe tippkohtumise algul esines Briti peaminister Tony Blair avaldusega, kus ta deklareeris, et euro-x-nõukogust, mis hakkab määrama EMU majanduspoliitikat, peavad saama osa võtta ka sinna mittekuuluvad riigid. Selles osas kompromissiotsingud jätkuvad.

Tippkohtumise päevakorrast jäeti teadlikult välja ka teine sellealane tüliaine ehk tulevase Euroopa keskpanga juhi teema. 14 ELi liikmesriiki toetab hollandlase Wim Duisenbergi kadidatuuri, kuid Prantsusmaa surub oma kandidaadina peale prantslast Jean-Claude Trichet'd. Lahkarvamuste tõttu on tõsiseks kompromisskandidaadiks tõusnud Soome keskpanga juht Sirkka Hämäläinen.

Jaga lugu:
Hetkel kuum