Lühiuudised

ASi Tallinna Lennujaam nõukogu kinnitas eile ettevõtte selle aasta eelarve, mille kohaselt on käibeks 118 miljonit krooni ja kasumiks 8,5 miljonit krooni.

Eelarve täitmiseks planeerib ettevõte teenindada sel aastal 4,3% rohkem reisijaid kui mullu.

Reisiterminaali rekonstrueerimise kohta Tallinna lennujaama nõukogu eile kindlat otsust ei teinud.

Reisiterminaali rekonstrueerimine algab suvel või sügisel, see oleneb investeerijate kokkuleppest ja firmast, kes hakkab töid teostama, ütles Tallinna lennujaama nõukogu esimees Toomas Peterson.

Reisiterminaali ehitama pakkus end 21 firmat, nendest valiti välja 10. Kui kaua ehitus kestab, sõltub ehitajast, planeeritud on 12--14 kuud. Projekti maksumus oleneb samuti ehitajast. ÄP

Täpsustatud andmetel ületasid 1997. aasta riigieelarve tulud planeeritud eelarve 1,28 miljardi krooni ehk 10,09 protsendi võrra.

Protsentuaalselt kõige suuremad ülelaekumised olid tubakaaktsiisi ja käibemaksu osas, teatas rahandusministeeriumi avalike suhete talitus.

Suurima osa möödunud aasta maksutuludest andis käibemaks, mida laekus 6,688 miljardit krooni ehk 114,4 protsenti eelarve aastaplaanist.

Järgnesid aktsiisid, füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Nende laekumised olid vastavalt 2,397 miljardit ehk 102,5 protsenti, 2,337 miljardit -- 100,9 protsenti ning 1,228 miljardit krooni --111,7 protsenti. BNS

Erastamisväärtpaberite hind püsib spetsialistide hinnangul lähiajal suhteliselt stabiilsena ja hinnamuutuse võib kaasa tuua ainult uue avaliku aktsiamüügi väljakuulutamine.

Tallinna Panga maakler Priit Järviste prognoosis EVP-le suhteliselt stabiilset hinda kerge survega allapoole.

«EVP hind võiks jääda 0,30 krooni vahemikku kõikuma,» ütles Järviste.

Järviste tõdes, et suhteliselt suured jäägid, mis Liviko ja EMEXi erastamisest üle jäid, on ostetud teiste tasemete pealt ja neid müüma ei tormata.

«Osa kasutamata EVP-dest võis olla ka deposiitidena võetud, mis tähendab seda, et neid ei pea tagasi ostma,» sõnas Järviste.

Eile oli EVP hind börsil 0,31 krooni tasemel. BNS

Tartumaal Sanglas ja Luunjas hakkab tuleval nädalal tööle kaks kohalikku soojuselektrijaama.

ASile Sangla Turvas kuuluv elektrijaam hakkab andma elektrit briketitehasele, ütles Tartu Raadiole firma direktor Rein Lettens. 20 aastat konserveeritud olnud jaama võimsus võimaldaks aga soojaga varustada Elva suurust linna, märkis ta.

Teine jaam -- viiemegavatine 12 miljonit krooni maksnud gaasielektrijaam -- hakkab sooja ja valgust andma kasvuhoonetele, mille kogupindala on kaks hektarit. BNS

Kaubandus-tööstuskoda pöördus eile peaministri poole palvega lahendada Eesti ettevõtjate probleeme kaubavahetuses Ukrainaga.

Ettevõtjad tõdevad, et kaubavahetuses Ukrainaga on tekkinud probleeme sertifitseerimistööde tulemuste ja veterinaartõendite tunnustamisel Ukraina poolt. Samuti täheldavad ettevõtjad vastuolu kahe riigi vahelise vabakaubanduslepingu mõnede punktide osas. BNS

Tülli läinud turvafirmad Akropol A ja ESC otsustasid eile siseminister Robert Lepiksoni vahendusel lõpetada vastuseisu ja mitte osutada turvateenuseid Bekkeri sadamas asuvatele ettevõtetele.

Aktsiaseltsid Akropol A ja Eesti Turvakeskus kirjutasid eile alla ühisavaldusele, milles kinnitasid soovi lahendada vastasseis ja mitte osutada turvateenuseid Bekkeri sadama alal asuvate varade valvamiseks. Pooled lubasid hoiduda konfliktsituatsioonidest ega teha enam avaldusi Bekkeri sadamas toimuva kohta. BNS

Eesti suurima hulgimüügifirma ETK Hulgi mullune netokäive oli 1,085 miljardit krooni ehk 37,2 protsenti enam kui 1996. aastal.

«Täpsed tulemused saab ETK Hulgi lähima kahe kuu jooksul pärast audiiteerimist,» rääkis ettevõtte juhatuse esimees Peeter Raudsepp.

Raudsepa sõnul möödus 1997. aasta Eesti kaubandusturul kontsentratsiooni tähe all. «ETK Hulgi Lõunakeskuse ja ETK Hulgi ühinemine ning Rotagrupi osaluse ostmine SPAR Eesti ASis on neist perspektiivis silmapaistvamad.»

ETK Hulgi bilansimaht oli mullu 31. detsembri seisuga ligi 255 miljonit krooni. Ettevõtte aktsiakapital on 47,8 miljonit. BNS

AS Eesti Põlevkivi investeerib ettevõttesse alla kolme protsendi käibest; enne Eesti taasiseseisvumist oli investeeringute protsent 15.

Seoses kulude kasvuga ei saa Eesti Põlevkivi endale suuremat investeerimismahtu vajadusest hoolimata lubada, ütles ettevõtte finantsdirektor Vello Tohver.

Mullu oli Eesti Põlevkivi müügikäive 1,4 miljardit krooni ehk veerandi võrra vähem loodetust, märkis Tohver. Eesti Põlevkivi sai mullu põlevkivi tootmisest 20 miljonit krooni kahjumit, kuigi ettevõtte kasum oli 30 miljonit krooni. BNS

Lisaks Tallinna Pangale on Peterburis valuutakontrolli väitel kontonõudeid rikkunud ka Krediidipank - väidetavalt on pank tasumata jätnud kolm miljonit krooni.

Venemaa valuuta- ja ekspordikontrolli Loode-regiooni ekspertkeskus nõuab seoses korrespondentarve kasutamise väidetava rikkumise eest Krediidipangalt ligikaudu 2,9 miljonit krooni. BNS