Moldova pankrotiohus

«1997. a saime 700 miljonit leid rohkem tulu, kuid eelarvevõlad vähenesid vaid 100 miljoni lei võrra ja see viitab kriitilisele olukorrale, lausa pankrotile,» ütles Chitan.

Moldova välisvõlg kasvas 1997. a 1,33 miljardi dollarini, mis moodustab kaks kolmandikku maa sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja on kaks korda nii suur kui eelarve aastatulud.

1998. a tuleb Moldoval maksta 152 mln dollarit välisvõlgu ja 100 mln dollarit riigivõlakirju, mis anti välja 1997. a.

Valitsus sai eelmisel aastal 706 mln dollarit välislaene ja keskpank veel 230 mln dollarit.

Lisaks on Moldova Venemaa gaasimonopolile Gazprom võlgu 308 mln dollarit ja sisemaiseid võlgu on 985 miljonit leid.

Riigi statistikaameti teatel saavutas Moldova pärast kuus aastat kestnud pidevat majanduslangust, mille tagajärjel kahanes majanduse maht kolmandikuni 1991. aasta tasemest, mullu esmakordselt 1,3protsendilise kasvu.

Moldovas, kes kunagi oli SRÜ riikide seas reformide poolest esirinnas, on areng presidendi ja parlamendi vaheliste vastuolude tõttu peatunud. Iga president Petru Lucinchi reformiettepaneku lükkavad ekspresident Mircea Sneguri pooldajad parlamendis tagasi. Parlament on blokeerinud erastamise ja oluliste seaduste vastuvõtmise, mis on raskendanud maailmapangalt laenude saamist.

Majanduses domineerib endiselt põllumajandus ja toiduainetööstus. Põllumajandustoodete peamine turg on Venemaa, kuid sealne nõudlus on väike.

Ebastabiilsust süvendavad parlamendivalimised veebruaris. Parteide rohkus ei eelda ka pärast seda kindlat valitsust. Ikka lahendamata on Dnestri-äärse vabariigi probleem. REUTERS-ETA-BCE-ÄP